Ehkki välise õhusaaste kohta teatakse üsna palju, on samalaadne probleem siseruumides saanud vähem tähelepanu. Samas võib siseruumides olev õhusaaste tuua kaasa vägagi tõsiseid tagajärgi. Siseruumide õhusaastet põhjustavad majapidamises levivad ja kogunevad saasteained ning see nähtus on eksisteerinud inimtsivilisatsiooni tekkest saadik. On teada, et koopasse kogunev suits mõjutas ka koopainimesi. Nüüdseks on see probleem märksa tõsisem.
Viimase 40 aasta jooksul on inimestele selgeks saanud, et siseruumides tekkiv õhusaaste on laialt levinud. Industrialiseerumisest alates on läänemaailma inimesed 65-90% oma ajast veetnud siseruumides, suure osa sellest kodus.
Õhusaaste siseruumides
1. Tubastes tingimustes tekivad näiteks süsihappegaas, vingugaas ja lämmastik, mis soodustavad kopsuprobleemide, bronhiidi ja kopsuvähi teket. Kumuleeruv vingugaas võib esmalt tekitada külmetuse-laadseid sümptomeid ning selle mõju võib lõppkokkuvõttes olla surmav.
2. Lisaks suitsetaja kopsude kahjustamisele võib tubakasuits põhjustada toas oleva õhu saastumist. Suitsetajate lapsed hingavad seda sageli sisse ning võivad seetõttu põdeda kõrva- ja silmapõletikke ning mitmesuguseid hingamisteede haigusi nagu astma ja isegi kopsuvähk, kui suitsuga on saastatud suur osa elukeskkonnast.
3. Formaldehüüd on tuntud oma inimkudesid säilitavate omaduste poolest, aga õhusaaste allikana on sel hukatuslik mõju. Formaldehüüdiga saastunud siseruumide õhk põhjustab sageli kurgu- ja silmaärritusi, allergiat ja isegi surma. Üks viis selle ennetamiseks on õhuniiskuse tase toas võimalikult madal hoida.
4. Argistest majapidamisvahenditest eraldub igasugu lenduvaid gaasilisi ühendeid, mis põhjustavad hingamisteede põletikke, kahjustavad neere ja närvisüsteemi ning koordinatsioonivõimet. Kahjulike mõjude vältimiseks tuleb alati järgida toote kasutusjuhiseid ja hoida vastavas toas kõik uksed ja aknad avatuna.
5. Aednikud, kes armastavad pestitsiide kasutada, võivad seeläbi muutuda vastuvõtlikumaks löövetele, kesknärvisüsteemi probleemidele, neerukahjustustele, vähkkasvajatele ja see kõik võib lõppeda ka surmaga. Selleks et pestitsiidide kasutamisest tingitud õhusaastet ära hoida, ei tohiks siseruumides vastavaid kemikaale kasutada ega hoiustada.
6. Gaasi või küttepetrooliga töötavad kütteseadmed on samuti siseruumides oleva õhusaaste allikaks. Nimelt võib ummistunud või katkistest gaasikütteseadmetest eralduda vingugaasi – lõhnatut, maitsetut ja surmavat gaasi, mis inimkehasse ladestub. Selliseid kütteseadmeid tuleb vastava probleemi ennetamiseks regulaarselt hooldada. Kütte- ja kliimaseadmete filtreid tuleb samuti kindlasti regulaarselt vahetada.
7. Puitlaastplaadid (ka muud puidust tooted), isoleermaterjalid, kangad, autode heitgaasid, pliidid, ahjud ja kaminad – kõigist neist eraldub rohkemal või vähemal määral formaldehüüdi. Sellest põhjustatud probleemide vältimiseks on vaja jälgida, et puidust ja formaldehüüdi sisaldavate sideainetega esemeid ei kasutataks kütmiseks.
8. Tõsiseid haigusi põhjustavaid lenduvaid osakesi leidub ka värvides ja värvipritsides, puhastusvahendites ja õhuvärskendajates. Kõiki nimetatud vahendeid tuleks kasutada ainult hea õhuvahetusega ruumides. Neid ei tohi kunagi meelega sisse hingata.
9. Aiakemikaalid ning putuka- ja umbrohutõrje võivad samuti siseruumides õhusaastet põhjustada. Neid vahendeid ei tohiks kunagi kasutada väikestes ruumides ning seejuures tuleb alati täpselt kasutusjuhiseid järgida.
