Mis on bitcoin


bitcoin
bitcoin

Mis on bitcoin?

Bitcoin on digivaluuta, mis on loodud ja mida talletatakse elektrooniliselt. See ei ole kellegi kontrolli all. Erinevalt dollaritest või eurodest bitcoin‘e mitte ei trükita, vaid neid toodavad inimesed ja üha sagedamini ka ettevõtted üle kogu maailma, kes kasutavad selleks arvuteid ja matemaatilisi probleeme lahendavat tarkvara.

See on krüptovaluutana tuntud rahakategooria esimene näide.

Mis eristab bitcoin‘e tavapärastest valuutadest?

Bitcoin‘e saab kasutada elektroonilisel ostlemisel. Selles mõttes on bitcoin’id täpselt nagu dollarid, eurod või jeenid, millega saab samuti digitaalseid tehinguid teha.

Bitcoin’i  ehk krüptoraha kõige olulisemaks tunnuseks, mis ühtlasi eristab seda tavavaluutast, on detsentraliseeritus. Bitcoin’i võrgustik ei allu ühegi konkreetse asutuse kontrollile. Mõnele inimesele mõjub see teadmine rahustavalt, sest nii ei ole nende raha mõne suure panga meelevallas.

Kes selle lõi?

Bitcoin’i idee käis välja tarkvaraarendaja Satoshi Nakamoto. Sellest pidi saama matemaatilisele tõestamisele tuginev elektrooniline maksesüsteem. Idee tulenes soovist luua valuuta, mis oleks vaba igasugusest keskvõimust ning mida saaks suhteliselt kiiresti ja ilma suurte lisatasudeta elektrooniliselt üle kanda.

Kes seda vermib?

Keegi. Seda valuutat ei prindi keskpangad omavoliliselt kusagil pimedas nurgas, kus keegi selle üle arvet pidada ei saa. Pangad võivad riigivõla katteks raha oma suva järgi juurde teha, devalveerides sedasi valuuta väärtust.

Krüptoraha luuakse aga digitaalselt – sellega tegeleb kogukond, millega võib liituda igaüks. Bitcoin‘e n-ö kaevandatakse, kasutades selleks arvutite andmetöötlusvõimsust teatud jaotusvõrgus.

Ühtlasi töötleb see võrk virtuaalse rahaga tehtud tehinguid , muutes bitcoin’i sisuliselt omaenda maksevõrguks.

Nii et bitcoin‘e ei saagi lõputult juurde treida?

Just nii. Bitcoin’i protokoll – reeglid, mille alusel bitcoin toimib – näeb ette, et välja kaevandada saab kokku kuni 21 miljonit bitcoin’i. Neid münte saab seejuures aga väiksemateks osadeks teha (kõige väiksem jaotatav summa võib olla 1/100 000 000 bitcoin’i, mis kannab bitcoin’i looja järgi nimetust Satoshi)

Loe ka:   Kuidas teha sirgjooneliselt lendavat paberlennukit.

Mis on bitcoin’i aluseks?

Tavavaluutad on kaetud kas kulla või hõbedaga. Nii on vähemalt teoreetiliselt teada, et pangas võib rahatähe teatud hulga kulla vastu vahetada (ehkki praktikas asjad päris nii ei toimi). Bitcoin’id ei põhine kullal, nende aluseks on hoopis matemaatika.

Üle kogu maailma tegutsevad inimesed, kes kasutavad bitcoini’de loomiseks matemaatilist valemit järgivat tarkvara. See valem on kõigile vabalt kättesaadav.

Vastav tarkvaragi on vabavaras, nii et igaüks võib asjale pilgu peale heita ja veenduda asja toimivuses.

Bitcoin’i tunnused

Bitcoin’il on mitmeid olulisi omadusi, mis eristavad seda valitsuse tagatisel toimivatest valuutadest.

1. Detsentraliseeritus

Krüptoraha võrgustik ei kuulu ühegi konkreetse keskasutuse kontrolli alla. Sellesse võrgustikku kuulub iga arvuti, mis tegeleb bitcoin’ide kaevandamise ja tehingute korraldamisega ning need masinad teevad omavahel koostööd. Teoreetilises plaanis tähendab see, et ühelgi keskasutusel pole võimalik rahapoliitikaga katseid läbi viia ja krahhi põhjustada, samuti ei saa keegi otsustada inimestelt nende bitcoin‘e lihtsalt ära võtta nagu Euroopa Keskpank 2013. aasta alguses Küprosel inimeste rahaga teha otsustas. Kui mõni võrgustiku osa juhtub millegipärast võrgust väljas olema, ei jää rahavoog sellest veel seisma.

2. Lihtsasti ülesseatav

Tavalistes pankades peavad inimesed ainuüksi konto avamiseks paraja kadalipu läbima. Maksete tegemiseks ärikonto loomine on järjekordne kafkalik bürokraatialõks. Bitcoin’i-aadressi loomine võtab seevastu vaid mõne sekundi. Ei mingeid küsimusi, ei mingeid tasusid.

3. Anonüümsus

Enam-vähem. Kasutajatel võib olla mitu bitcoin’i aadressi. Seejuures ei ole need ühendatud nimede, aadresside ega muu isikut tuvastava teabega. Aga …

4. Täielik läbipaistvus

bitcoin salvestab iga võrgustikus toimunud tehingu andmed ühte suurde nn arveraamatusse, mida nimetatakse blokiahelaks. Blokiahelas on kõik näha.

Loe ka:   Kuidas teha juhendit

Avaliku bitcoin’i aadressi puhu on igaühele näha, mitu bitcoin’i sellele aadressile salvestatud on. Keegi aga ei oska neid teie nimega seostada.

Teatud meetmete abil on teil võimalik oma jälgi bitcoin’i võrgustikus veelgi segada. Näiteks vältige pidevalt sama bitcoin’i aadressi kasutamist ja ärge kandke ühele aadressile korraga palju bitcoin‘e

5. Imeväikesed ülekandetasud

Teie pank võib rahvusvaheliste tehingute pealt lausa mitmekohalisi summasid küsida. Bitcoin’iga seda muret ei ole.

6. Kiirus

Võite saata raha kõikjale maailmas ja see jõuab kohale vaid mõne hetke möödudes – nii pea kui bitcoin’i võrgustik maksekorralduse töötlemisega ühele poole saab.

7. Tagastamatus

Pärast saatmisnupule vajutamist on teie bitcoin’id jäädavalt läinud, kui saaja neid just ise tagasi ei saada. Tehingut tagantjärele tühistada pole võimalik.

Niisiis on bitcoin’idel vähemalt teooras väga palju eeliseid. Kuidas see kõik aga praktikas välja näeb? Lugege edasi selle kohta kuidas bitcoin‘e kaevandatakse, mis juhtub bitcoin’i ülekande ajal ja kuidas võrgustik kõige üle järge peab.

logi sisse

Captcha!

unustasid parooli?

Back to
logi sisse
Choose A Format
Story
Formatted Text with Embeds and Visuals