Kui inimesed taipaksid, kui palju ohte üks keskmine majapidamine endas lemmikloomade jaoks peidab, mõtleksid nad ilmselt väikeste ümberkorralduste peale, et kodu lemmikloomakindlamaks muuta. Paljud võimalikud ohud jäävad paraku märkamata kuniks on juba liiga hilja.
Mis juhtuks, kui näiteks koer läheks omaniku järel garaaži juurde ja sööks seal ära poolekilose traadirulli; kui kass mängiks laua peal vedeleva niidijupiga ning pistaks selle nahka koos niidi otsas oleva nõelaga; kui toas ringi lendav linnuke satuks kogemata kombel laeventilaatori labade vahele või kui kass hüppaks pesukuivatisse.
Nimetatud stsenaariumid ei tundu küll kõige tavalisemad, aga sarnaseid õnnetusjuhtumeid juhtub nii Eestis kui mujal maailmas liigagi sageli.
Aasta-aastalt suureneb nii lemmikloomade kindlustamise kui kahjujuhtumite hulk.
Mõnede ohtudega on loomaomanikud paremini kursis. Üldjuhul teatakse, et antifriis, rotimürk ja tigude hävitamiseks mõeldud mürk tuleb kindlas kohas luku taga hoida. Samuti osatakse hoiduda mürgistest taimedest nagu liiliatest, jõulutähtedest ning puuvõõrikust. Sellele vaatamata tasub lähemalt vaadata ka pisut ebaharilikumaid ohutegureid, millega arvestamine võib aidata tulevasi õnnetusi ennetada.
Lemmikloomad on tõepoolest nagu pereliikmed, ent paraku valitseb loomaomanike seas teadmatus mõningate vähemtuntud ohtude osas, mille tagajärgedega loomaarstid kahjuks igapäevaselt kokku peavad puutuma. Nii mõnigi loomaarst võib kinnitada, et paljusid õnnetusjuhtumeid oleks võinud vältida.
Peamiste majapidamises leiduvate ohtude hulka kuuluvad:
- Elektrišokk.Elektrilöögi võib saada, kui lemmik kipub juhtmeid närima. Eriti oluline on seda silmas pidada pühade ajal, kui majas on näiteks palju jõulutulesid. Kõige targem on põrandal vedelevad juhtmed ära peita, et loomad neid kätte ei saaks.
- Haavad ja muljumisvigastused.Voodi pealt maha hüpates (väikeste koerte puhul) või teiste loomadega võideldes saadud vigastused on liigagi tavalised.
- Toit mürgised ained.Kassid ning koerad võivad leida ja ära süüa mitmesuguseid mürgiseid aineid nagu putukamürki, inimestele mõeldud ravimeid, šokolaadi, samuti näiteks koera mänguasjade tükke või konte, mille küljest tuleb kilde.
Loomaomanikel tuleb kindlasti tähelepanu pöörata ka köögis valitsevatele ohtudele nagu näiteks prügikasti sisule, kust võib sageli leida kohvipuru, vanu patareisid ja suitsukonisid. Vannitoas või pesukapis leiduvate võimalike ohuallikate hulka kuuluvad näiteks toidulisandid, nikotiini sisaldavad nätsud, koitõrjevahendid, seebid ning kodukeemia.
Lisaks muule tasub teadlik olla õues valitsevatest ohtudest.
Kui aias on näiteks bassein, milles ka talvel vett sees hoitakse, tuleks koerale õpetada, kummas otsas on veest välja saamiseks mõeldud astmed või madalam osa – vastasel juhul võib koer basseini hüpates või sinna kogemata kukkudes paanikasse sattuda ning ära uppuda. Samuti võiks muretseda isesulguva välisukse või aiavärava, mis suudaks lemmikut kinni pidada.
Igal juhul tuleks lemmikloom ära kindlustada, sest isegi ülim ettevaatus ei aita õnnetusi alati ära hoida. Tegu on ikkagi loomadega ning paratamatult nad ka käituvad vastavalt.
Sellegipoolest piisab paarist lihtsast ettevaatusabinõust, et vähendada mõningate tavalisemate õnnetusjuhtumite esinemistõenäosust ja vältida sellega loomaarsti juurde minekut.
