Seltsivad ja nutikad küülikud on suurepärased lemmikloomad. Neid võib pidada nii toas seisvas puuris kui lasta niisama vabalt ringi käia. Toas elavatel kodujänestel kujuneb pererahvaga oma eriline side ning suhtlusviis. Võib öelda, et nendestki saavad pereliikmed.
Küülikud on võimelised üsna rahumeelselt inimestega toas elama. Samas tähendab see, et nad tuleb õpetada nii-öelda liivakastis käima ja steriliseerida või kastreerida lasta. Ühtlasi tuleb toad küülikukindlaks muuta. Ööseks ning pikemaks ajaks omapäi jättes on targem küülik siiski puuri panna.
Küülikukindel majapidamine
Kodujänesed on mänguhimulised loomakesed ja võivad kõiksugu pahandustega hakkama saada (eriti kui nad pikaks üksi jätta). Õnneks piisab küülikule turvalisema keskkonna ning endale meelerahu tagamiseks vaid mõnest lihtsast sammust. Kuna küülikud armastavad närida, tuleb esimese asjana kindlasti kõik elektrijuhtmed ära peita või katta. Ehituspoodides on saadaval erinevad karbikud ja spetsiaalsed liistud, mille abil juhtmed nähtamatuks muuta.
Küülikud kipuvad hambaid proovima tõepoolest kõiksugu erinevate asjade kallal, alates pappkastidest ja lõpetades plastikust toidunõudega. Olukorda parandamiseks tuleb küülikule muretseda sihtotstarbelisi närimisobjekte. Selleks sobivad nii korvitäis (või kuhi) heina, paju- või männioksad kui ka lihtsalt väike puuvillane rätik.
Liivakastis käimine
Küülikud suudavad õppida liivakastis häda tegema. Hiljem võib küülikul lasta vabalt majapidamises ringi käia, aga alguses on tuleks puur pidevalt käepärast hoida. Kui kavas ongi loomakest kogu aja puuris hoida, ei ole talle liivakastis käimist vaja õpetada.
Vabalt ringi hopsava küüliku pidamine eeldab siiski eraldi liivakasti ja selle kasutamisoskust. Alustuseks tuleb küüliku jaoks puuri nurka väike liivakast paigutada. Kui ta hakkab hiljem mujal majapidamises ringi käima, tuleb talle väljapoole puuri (aga siiski selle lähedusse) veel täiendavaid liivakaste asetada.
Küüliku steriliseerimine või kastreerimine
Steriliseerida või kastreerida tasub lasta ka üksik küülik, keda pole plaanis teiste liigikaaslastega koos hoida. Sel on üsna mitmeid eeliseid. Esiteks on loomakesel on sedasi suurem tõenäosus elada pikem ja tervem elu.
Steriliseerimine ja kastreerimine mõjutavad hormoonidest tingitud käitumist. Seega on küülikul vähem huvi hakata territooriumi märgistama ja kui neid on mitu, muutuvad nad üksteise suhtes vähem vaenulikuks. Lisaks võib see kaasa aidata liivakastiga harjumisele.
Asjade närimine kuulub küülikute normaalsete ja vajalike harjumuste hulka. Nad närivad kõike, mis ette juhtub. Lõikus võib küülikute närimiskihku vähendada.
Puur
Küülikutel on vaja piisavalt liikumisruumi, seetõttu peaks puur loomast endast kindlasti vähemalt neli korda suurem olema. Kuna neil pole varvaste all pehmeid padjandeid, tuleb vaadata, et puuri põhi oleks kas või osaliselt sile ja tasapinnaline. Vastasel juhul võib traadist puur jänese jalataldadele viga teha.
Puur peaks olema ikkagi turvaline ja ohutu koht, kuhu vajaduse korral peitu minna. Kui puuris on kõik vajalik olemas, pole küülikul seal istumise vastu midagi. Küülikule peab varuma ka mänguasju. Eriti hästi sobivad kõiksugu väikesed, beebidele mõeldud mänguasjad. Närimiseks sobib väike puuvillane sokk või tekike. Küüliku meeleheaks võiks puuri veel väikese karbikese või heinakuhja tõsta.
Küülikute toitmine
Kodujäneste toidusedel olgu ühetaoline. Lemmikloomapoodides on saadaval eraldi küülikutele mõeldud toit. Nad söövad hea meelega ka puuvilju ja aedvilju, aga need tuleb küüliku toidulauale aegamööda lisada. Poodides müüdavaid küülikute maiuseid tohib samuti ainult vähehaaval anda. Selleks, et küüliku tervis korraks oleks, peab tal alati värsket joogivett olema.
Küülikud on armsad ning sõbralikud loomakesed. Kui vajalik eeltöö tehtud – sobiv puur, turvaline keskkond, vajalikud tarvikud – on küüliku pidamine tõeliselt kerge. Küülikust võib saada tõeline pereliige, keda ootab õige hoolitsuse korral ees pikk ja õnnelik elu.
