Küttepuud

3821

Olgu tegu kamina, õues asuva tuleaseme või puuküttega pliidiga, kasutatavad küttepuud mõjutavad igal juhul nii küttekolde seisukorda kui tule ja sellest saadava elamuse kvaliteeti laiemalt. Kvaliteetsed ja kuivad puud põlevad suurema kasuteguriga ega tooda nii palju jääkaineid kui märjad või värsked puud, mis võivad hakata tossama, halvasti lõhnama, põhjustada kreosoodi ladestumist või isegi ohtlikke korstnapõlenguid.

Küttepuude-alaste teadmiste kogumine ei jookse mingil juhul mööda külge maha, niisiis käsitlebki see juhend nii küttepuude taustainfot üldisemalt kui ka nende ostmist ja hoiustamist.

Küttepuudest

Puid põletades eralduva soojuse näol on tegelikult tegu vabaneva päikeseenergiaga. Just Päike on meie planeedi ülim energiaallikas. Fotosünteesi abil suudavad puud päikeseenergia talletada ja muudavad selle keemiliseks energiaks. Kui kätte jõuab pikk ja külm talv, annab sellesama keemilise energia vabastamine meile sooja. Kui fotosünteesi käigus muudetakse päikeseenergia keemiliseks energiaks, siis puude põletamine on sisuliselt sama asja pöördprotsess – külmal ajal põletatakse puid nendesse talletunud soojuse (energia) vabastamiseks.

Erinevalt fossiilsete kütuste nagu gaasi või õli põletamisest, ei eraldu küttepuude põletamisel rohkem kahjulikke kasvuhoonegaase kui eralduks puidu niisama metsas lagunemisel.

Kuivad küttepuud

Kõik küttepuud sisaldavad mingil määral vett. Värskelt lõigatud puud võivad sisaldada kuni 45% vett, kuivade puude niiskussisaldus jääb üldjuhul vahemikku 20-25%. Kuivad küttepuud võtavad kergemini tuld, nende kütteväärtus on suurem ning nad tekitavad põledes vähem jääkaineid. Märjad puud ei taha sugugi põlema hakata ja see ongi üks peamisi asju, mida silmas pidada.

Kui puud on lõigatud 6-12 kuud enne küttehooaega ning korralikult hoiustatud, teevad tuul ja päike kuivatustöö tasuta ära. Värske ja märja puidu puhul ei hakka küttepuud enne korralikult põlema kui süütamisel tekkiv kuumus on puitu kuivatanud. Seeläbi kulutatakse aga ära suur osa puitu talletatud energiast ja lõppkokkuvõttes on eralduva soojuse hulk märksa väiksem ning korstnasse ladestub rohkelt kahjulikku kreosooti.

Puit koosneb mikroskoopilistest torukestest, mille kaudu transporditakse vett juurtest lehtedeni. Nendesse torukestesse jääb vesi veel aastateks ka pärast seda, kui puud on surnud.

Seepärast ongi nii oluline küttepuud vähemalt pool aastat enne kütteperioodi algust maha võtta ja parajaks lõigata. Sedasi jõuab vesi aegsasti ära auruda, sest torukesed on otsast lahti ja vesi ei pea pikalt mööda puud liikuma. Kõige olulisem on puude lühemaks lõikamine. Halgudeks lõhkumine kiirendab samuti kuivamist, sest nii suureneb tuule ja päikese poolt mõjutatav pind.

Küttepuid ostes saab nende kuivust hinnata mõningate kindlate tunnuste alusel. Korralikult kuivanud puude otsad on reeglina tumedaks tõmbunud ja nendes on näha pragusid ja lõhesid. Kuivad puud on ka üsna kerged ja kui kaks halgu omavahel kokku lüüa, kõlab selge kops. Värsked ja märjad puud seevastu on rasked, halgude otsad heledamad ja kokku lüües on kõla tuhm.

Nimetatud tunnused ei ole aga sugugi lollikindlad. Absoluutselt kõige kindlam viis kuivad küttepuud saada, on need lihtsalt vähemalt pool aastat enne kasutamist valmis osta.

Küttepuude hoiustamine

Halvad hoiutingimused võivad rikkuda ka korralikult kuivanud küttepuud. Vihma ja lume käes seisvad puud koguvad endasse palju niiskust. Seetõttu võivad nad enne kasutamist mädanema hakata ega kõlba enam tule tegemiseks. Kui vähegi võimalik, tuleks küttepuid hoida maapinnast kõrgemal ning kusagil halva ilma eest varjus.

Kõige parem valik on eraldi puukuur. Varjualusel peaks kindlasti olema katus, mis hoiaks üleliigse niiskuse eemal. Samas peaksid varjualuse küljed olema osaliselt avatud või laskma piisavalt õhku läbi, et puud saaksid kuivada. Teine võimalus on laduda puud sellise koha peale, kus neile päike peale paistab ning puuriit vihma ja lume korral millegagi kinni katta. Sellisel juhul tuleb meeles pidada kate ilusama ilmaga maha võtta, et maapinnalt kerkiv niiskus välja pääseks ja õhk puude ümber liikuda saaks.

Ei maksa unustada ka seda, et puuriidad on mitmesuguseid kahjurite ja näriliste meelispaigad. Seetõttu ei maksa korraga maja juures rohkem kui nädala varu puid hoida. Korralikult hoiustades muutuvad ka kõige märjemad puud pärast 6-12 kuu pikkust seismist korralikeks küttepuudeks ja peavad sedasi vastu lausa 3-4 aastat.

Küttepuude ostmine

Reeglina arvestatakse küttepuid mahu alusel. Üldjuhul on selleks ühikuks ruumimeeter, aga sageli ka kuupmeeter, tihumeeter või lihtsalt puisteruum või koormatäis. Alati tuleb pöörata tähelepanu edasimüüja kasutatavatele mõõtühikutele. Olenevalt müüjast võivad erineda ka halgude mõõdud. Tihumeetri puhul arvestatakse mahtu ilma õhuvahede ja kooreta. Ruumid ehk rummid võivad tähendada nii riidaruumi kui puisteruumi.

Mõlemal juhul arvestatakse sisse nii puukoor kui õhuvahed. Parem on enne tellimist kõik üle kontrollida ja kirja panna, et vältida hilisemaid arusaamatusi.

Mahu alusel saab planeerida, kui suured riidad laduda. Tegelikult tasub müüjale maksata väike lisatasu ja lasta puud ära laduda. Sel juhul peab tähelepanelik olema ja enne maksmist veenduma, et tellitud ja saadud mahud ikka võrdsed oleksid.

Veel üks asi mida silmas pidada on kütteväärtus. Ehkki puude müümisel on juttu mahuühikutest, sõltub puude kütteväärtus ka nende kaalust. Kilo kaupa on igasuguse puidu energiasisaldus enam-vähem sama, aga viis ruumi kuiva ja kõva kaske kaalub pea kaks korda rohkem kui sama kogus okaspuid ning annab seega põledes ligi kaks korda rohkem sooja. Segukoorma eest ei tasu mingil juhul maksta sama palju, nagu oleks tegu ainult kuivade kasehalgudega.

Mõnda huvitavat

Vahepeal võib kaminasse või ahju visata mõned männipuud ja natuke ehitusprahti. Sellega ei tohi aga üle pingutada ja kõige parem on sedasorti materjale vaid tulehakatuseks kasutada. Kindlasti ei tohi  põletada suures koguses vaigurikkaid okaspuid, sest siis võib tuli kiiresti kontrolli alt väljuda ja pahandusi tekitada.

Samuti ei tohi põletada sellist ehitusprahti, mille hulgas on värvitud või muidu töödeldud puitu. Kuumutamisel võivad värvis ja mujal leiduvad kemikaalid eraldada mürgiseid ühendeid.

Kui ostetud kuivad puud osutuvad siiski üsna värsketeks või märgadeks, aga kavas on need sellegipoolest kohe kasutusse võtta, tuleb korstent kindlasti plaanitust sagedamini kontrollida ja puhastada lasta. Kreosoot võib sel juhul märksa kiiremini ladestuda.

Küttepuud ei pea tingimata ainult kvaliteetsed lehtpuud olema. Kergemad ja pehmemad puud (lisaks lepale ka jalakas ja isegi vahtrad) sobivad tule tegemiseks niisama hästi. Tuleb lihtsalt arvestada, et neid kulub rohkem.

Puitbriketist. Pressitud puitbriketti on tõepoolest mugav kasutada ja kui tuletegemisega on kiire ning autentsete küttepuude kasutamine ei ole eraldi tingimus, sobivad nad tööks suurepäraselt. Puitbrikette kulub tavaliselt vähem kui tavalisi halge. Lahtiselt põletades (õues või kaminas) tuleb nende kohendamisega ettevaatlik olla, kuna puitbrikett laguneb põledes kergesti ja tuli võib ülekäte minna. Alati tuleb lähtuda pakendil olevatest juhistest.