Kutsikad, keda õpetatakse õues käies häda tegema, saadavad oma peremehele alati ka ise vastavaid signaale. Inimestele, kel pole varem koera olnud või kes pole pidanud väikesele kutsikale väljas käimise kombeid õpetama, võib see isegi üllatav tunduda, aga kombeid õppiv kutsikas üritab tõepoolest omanikuga koostööd teha ja võib muuhulgas näiteks haukuma, kiunuma, nügima, erinevaid esemeid suus ringi tassima (nagu jalanõud) või lihtsalt edasi-tagasi kõndima hakata, et omanikule teada anda – ma tahan nüüd minna õue häda tegema. Kutsikal ei kulu kaua, et luua seos peremehe käitumise (jalanõude jalga panemine), tavapäraste esemete (koerarihma) ja ning nende koostöös toimuva hakkava vahel (kutsikaga õue jalutama minek). Juhendis tuleb juttu sellest, kuidas kutsikatele väljas häda tegemist õpetada ja milliseid signaale nii kutsikas kui koeraomanik selle käigus üksteisele saadavad.
Milliseid signaale saadab kutsikas peremehele?
Kui kutsika nii-öelda potitamine tähendab rihmaga jalutama minemist ja häda tegemiseks sobivate kohtade juures kõndimist, võib kutsikas hakata toas rihma peale haukuma või sellega mängima iga kord kui tunneb vajadust õues häda teha. Sellisel juhul on kutsikas loonud olulise seose rihma ning väljas käimise vahele. Rihma juures passimine, selle peale haukumine ja rihma krabamine on kutsika viis öelda, et tal on vaja õue minna. Koeraomaniku ülesanne on kutsikale vastu tulla. Nii tugevnevad tekkinud seoseid ning kutsikas harjub õues häda tegema.
Milliseid signaale saadab peremees kutsikale?
Õues käimist harjutades õpivad kutsikad peremehe tegevusele teatud moel reageerima. Vaatame veel korraks eelmist näidet ja oletame, et koeraomanik ei vii kutsikat õue häda tegema, kui too rihma peale haukuma hakkab. Sellisel juhul saadab peremees koerale signaali, et tegelikult võib häda ka tuppa teha. Koeraomanik ei pruugi seda sugugi teadlikult või tahtlikult teha, aga kutsika jaoks on see täiesti ühemõtteline sõnum.
Teine oluline seos, mille kutsikad loovad on jalanõud=õueminek. Küllap on mitmed koeraomanikud tähele pannud, et niipea kui välisjalanõud jalas, on ka kutsikas platsis. Sedasi käituv kutsikas seostab jalanõude jalgapanemist välja minemisega.
Koeraomanik, kes tahab oma kutsikat õpetada, peab suutma kutsika saadetud signaalidest aru saada. Samuti peab koeraomanik endale teadvustama, et tahes-tahtmata saadab ka tema käitumine kutsikale kindla sõnumi. Kui peremees paneb jalanõud jalga, et hommikune post ära tuua ning otsustab kutsikat õue kaasa mitte võtta, siis kelle süü see õigupoolest on, kui kutsikas vahepealse aja jooksul tuppa loigu teeb? Kutsikas oli ju see, kes avaldas huvi õue minna ja omanik otsustas seda eirata. (Teadlik käitumine on eriti oluline just õppiva kutsika puhul, sest iga otsus ja teguviis saadab kutsikale kindla signaali.) Tuleb lihtsalt oma käitumist jälgida ning õppida aru saama kutsika peas tekkivatest seostest, et neid vajadusel kinnitada või muuta. Sellisel juhul kulgeb kutsika õpetamine ilma suuremate viperusteta.
Kuidas vältida ja parandada ebasoovitavat käitumist?
Suurte kogemustega koeratreenerid armastavad inimestele meelde tuletada, et enamasti on kutsikate üleannetuste taga koeraomanike endi käitumine. Kui kutsikas hakkab peremeest näiteks nügima ja näksama ning ta selle peale välja viiakse, jääbki kutsikas neid tegevusi omavahel seostama. Pidevalt näksata saava koeraomaniku jaoks pole see paraku kuigi meeldiv. Taolise käitumismustri muutmiseks tuleb kutsika jaoks uus seos luua. Selleks võib olla näiteks kellukese tilistamine või ukse juures istumine.
Teine levinud näide ebasobivalt käituvast kutsikast on hüppamine. Kui kutsikas tahab välja saada, hakkab ta pererahva ja külaliste najal üles hüppama. Sageli järgneb sellele koera nime hüüdmine ja käsklus ‘maha’ või ‘ei’. Suure tõenäosusega ei avalda see siiski soovitud mõju ning ärritunud koeraomanik ei saa aru, miks kutsikas sõna ei kuula. Tegelikult saadab koeraomanik kutsikale väljas käimise kohta väga segaseid signaale. Kui konkreetsele käsklusele eelneb kutsika nime ütlemine, siis tõlgendab kutsikas seda hoopis kiitusena.
Olukorra parandamiseks tuleb õppivat kutsikat ainult siis nimepidi hüüda, kui ta hästi käitub. Halvasti käituv kutsikas hakkab oma nime kuuldes arvama, et tema teguviis oli täiesti õige. Kutsikale väljas käimist õpetades tuleb koeraomanikel alati ka iseenda käitumist järgida. Valesid signaale saates kasvab üleannetust kutsikast lõpuks halvasti käituv koer.
