Lapsevanemad hakkavad oma laste tervise ja ohutuse pärast muretsema kohe peale nende sündi.
Muretsemine käib lapsevanemaks olemise juurde, aga tegelikult iseloomustab kõike laste ohutusega seonduvat ainult üks oluline teadmine – õnnestusi ikka juhtub. Aeg-ajalt väikeste kriimude ja sinikate saamine on tavaliste, aktiivsete ning tervete laste puhul igati normaalne.
Tähelepanu tuleks pöörata hoopis tõsisemate ning ennetatavate õnnetuste vältimisele. Kes ikka tahaks, et tema laps saaks osaks lapsepõlves toimuvate õnnetusjuhtude riiklikust statistikast.
Uuringute kohaselt on alla 14-aastastel lastel märksa suurem tõenäosus surra mõne õnnetuse tagajärjel saadud vigastuse tulemusena kui mõrvari käe läbi. Ometi näitavad küsitlused, et paljude lapsevanemate seas on levinud väärarusaam justkui ohustaksid nende lapsi eelkõige erinevad kuriteod (mille üle lapsevanematel puudub kontroll) nagu röövimised, tulistamised ja narkootikumid, mitte vigastused. Tegelikkus on risti vastupidine – õnnetustest saadud vigastused on laste surma- ja invaliidistumispõhjuste esirinnas.
Lapsevanemad saavad tänapäeval siiski palju ära teha, et vigastuste mõju kontrolli all hoida. Arstiabi nõudvate vigastuse puhul on sageli tegu ennetatavate vigastustega. Taoliste tõsisemat sorti vigastuste ennetamiseks saab kasutusele võtta mitmeid erinevaid meetmeid.
Käesolev juhend ongi valminud just seda silmas pidades. Tegu on eelkõige põhiliste ohutusalaste valdkondade tutvustusega, mitte kõikehõlmava teatmikuga. Siinset õpetust võib vaadata kui sissejuhatust, mille alusel huvipakkuvamate teemade kohta juba muudest allikatest täiendavat infot otsida.
TUBASED OHUD
Majapidamise lapsekindlaks muutumine tuleks ette võtta enne kui laps roomama õpib. Kui väikseke juba ise ringi liigub, ajendab kasvav uudishimu teda kõikjale minema ning järgi proovima. Seepärast ongi soovitatav kogu majapidamine hindava pilguga üle käia, kuniks selleks veel aega on.
Majapidamise lapsekindlaks tegemine ei seisne ainult kergestipurunevate esemete kõrgema riiulile panemises. Pigem tähendab see, et kõik potentsiaalselt ohtlikud asjad tuleb luku taha panna, tugevamalt kinnitada, ümber tõsta või suisa minema visata. Väikesed lapsed armastavad kõike katsuda ning suhu toppida – ükski uus ese või aine pole nende jaoks enne käte ja suuga järeleproovimist tõeliselt läbi uuritud.
Kodu lapsekindlaks muutmisel võib esmaseks aluseks võtta järgneva nimekirja
Köök ja vannituba
- Nii köögis kui vannitoas tuleks kõikidele lapse ulatusvälja jäävatele kappidele paigaldada lastekindlad lukud. Lapsekindlust tähistav silt ei tähenda aga sugugi, et see igale lapsele ületamatuks takistuseks oleks ja turvalukkude paigaldamine ei garanteeri kindlasti 100% ohutust.
- Kõik alumistele riiulitele pandud puhastus- ja pesuained tuleb sealt ära tõsta.
- Ka kõige tavalisemad mitte-mürgisteks peetavad ained võivad kümnekilosele lapsele saatuslikuks saada, kui neid suurtes kogustes sisse süüa. Siia alla kuuluvad näiteks suuloputusveed, erinevad kosmeetikavahendid, maitseained ja lihapehmendajad.
- Kõik ravimid, samuti pealemääritavad salvid, kreemid ning pihustid (nagu putukatõrjevahendid) tuleb hoida võtmega lukustatavas kapis. Seejuures tuleb võti kindlasti laste käeulatusest eemal hoida.
- Mitmed asjatundjad soovitavad ühe köögikabineti muust tarvilikust tühjaks teha ning sinna mänguasju, tühje plastanumaid või muid mängimiseks sobivaid esemeid panna, et lapsed saaksid ema või isaga köögis olles kuidagi oma meelt lahutada. Lisaks võib lapsele oma köögikapi andmine aidata vähendada tema uudishimu muude kappide ja riiulite vastu.
- Kõik juhtmed (elektrooniliste seadmete ja telefoni) tuleb hoida kokku keeratuna ning laste käeulatusest väljas.
- Söögitegemise juures tuleks pottide-pannide käepidemed alati pliidi poole keerata.
- Köögis ei maksa kasutada laudlinu.
- WC-poti kaanele tuleks paigaldada lapselukk.
Väikeseid lapsi ei tohi kunagi, isegi mitte kaheks sekundiks üksi vanni jätta.
Ülejäänud majapidamine
- Kõik pistikupesad tuleb varustada eraldi katetega.
- Igale korrusele tuleb paigaldada suitsualarmid.
- Treppide alumisse ja ülemisse otsa tuleks paigaldada laste turvaväravad.
- Oluline on ribakardinate ja ruloode tõstenöörid laste käeulatusest eemal hoida.
- Selleks, et lapsed keelualasse kuuluvaid uksi ise lahti ei saaks teha, võiks muretseda spetsiaalsed uksetõkestid ja/või lingid.
- Liga kuumast veest tingitud põletuste vältimiseks tasub boileri termostaat umbes 50 kraadi peale seadistada.
- Paljud toataimed on tegelikult mürgised. Seepärast tasub teha pisut uurimistööd ning kõik mürgised taimed (kui neid on) kodust välja visata.
- Lapsi ei tohiks üldse garaaži lasta, aga igaks juhuks võiks kõik potentsiaalselt ohtlikud esemed asetada kõrgemate kohtade peale või panna kappi luku taha.
- Kodus ei tohiks hoida tulirelvi. Kui teisiti tõesti ei saa, siis tuleb laskemoon ja relvad kindlasti eraldi seifides hoida.
- Suured, 15-20 liitrised panged või muud anumad tuleb turvaliselt ära paigutada või pealt suletuna hoida. Väikesed lapse võivad kogemata sinna sisse kukkuda ning teadupärast piisab uppumiseks vaid paari sentimeetri kõrgusest veest.
Lisaks
- Telefoni kõrval tasub hoida paberit hädaabinumbri (112) ning mürgistusteabekeskuse numbriga (16662). Sinna juurde võiks veel märkida oma lapse andmed nagu kaalu, allergiad ja mis tahes spetsiifilisemad haigused, nii et hädaolukorras oleks kõik kohe silme ees. Sel moel on ka lapsehoidjal või lapsega tegeleval sugulasel kõik vajalikud andmed olemas.
- Igaks juhuks võiks koduapteegis olla mõni oksendamist esile kutsuv arstim, et mürgise aine tarbimisele saaks kiiresti reageerida. Samas aga ei tohi lapsele kunagi emeetikumi ehk oksevahendit anda, ilma eelnevalt mürgistusteabekeskuse või arstiga konsulteerimata. Õige doosi määramisel on alati vaja asjatundjaga konsulteerida.
Kodus peaks igal juhul olema esmaabipakk ning seejuures on oluline teada, kuidas selles sisalduvaid vahendeid kasutada.
Majapidamise lapsekindlaks muutmine ei anna sajaprotsendilist garantiid, et lapsega kunagi ühtegi õnnetust ei juhtu. Turvalukud ja pistikukatted ei asenda lapsehoidjat. Lapsevanemad ei tohi hetkekski valvsust kaotada. Parimal juhul aitab lapsele turvalisema keskkonna looma tema rännu- ja avastamiskihku pisut kontrolli all hoida.
Mürgistuskahtlus
Vähemalegi mürgistuskahtlusele tuleb koheselt reageerida:
1) Mürgistusnähtude otsimine
- peapööritus;
- unisus;
- spetsiifiline hingeõhk;
- mõni lahtine pudel või maha aetud vedelik ümbruskonnas;
- oksendamine, iiveldus või kõhuvalud;
- raskendatud või pealiskaudne hingamine;
- hüperaktiivsus, ärrituvus.
2) Ohvri hingamise kontrollimine
- Kui ohver ei hinga, tuleb viivitamatult kiirabi kutsuda.
- Kaela ja kõri ümbrus tuleb vabastada pigistavatest riietest.
- Vajadusel tuleb elustamiseks teha suust-suhu hingamist.
3) Koheseks rakendamiseks mõeldud esmaabivõtted
- Helistada kiirabisse, mürgistusteabekeskusesse või perearsti nõuandetelefonile.
- Vabastada ohver pitsitavatest riietest ning katta tekiga.
- Vabastada ohvri hingamisteed.
- Ohvrile ei tohi anda süüa, juua, alkoholi ega ravimeid.
- Mürgistusnähud esilekutsunud aine tuleb alles hoida ning koos vastava pakendi/ümbrise/pudeliga arsti kätte anda.
VÄLISKESKKONNA OHUD
Tundub, et lapsed vigastavad end rohkem õues kui toas ning sageli kipuvad lapsevanemad arvama, et ega väliskeskkonnas toimuvat saagi suuremat kontrollida. Ometi saab ka õues üht-teist ette võtta, et lapsele turvalisem keskkond luua. Eriti käib see kiikude, koduste mänguväljakute ja tiikide või basseinide kohta.
Kõige olulisem asi lapse turvalisuse tagamisel väljaspool kaitsvaid majaseinu on mõistagi turvatooli kasutamine. Paraku on just autoõnnetused kõige levinumad laste surmaga lõppevad õnnetusjuhtumid. Turvahälli ja/või turvatooli kasutamine on igal juhul kohustuslik.
Järgmise asjana võiks heita pilgu järgnevatele õueala ning aia kohta käivatele ohutusalastele soovitustele.
Tagaaed
- Aias ei tohiks kasvatada mürgiseid taimi. (Asjatundjatega konsulteerimiseks võib taas pöörduda mürgistusteabekeskuse poole).
- Samuti tasub hoiduda sellistest taimedest, mis palju mesilasi ligi meelitavad.
- Piirdeaia puhul võiks jälgida, et kusagil ei oleks esiletungivaid naelu või kooruvat värvi, ning et lipid ei oleks liiga teravad või sakilised ega annaks pinde.
- Kindlasti tuleb ära täita kõik maas olevad augud ja sügavad lohud kuhu laps võib komistada ja kukkuda.
- Välja tuleks vahetada katkised trepiastmed ning terrassilauad.
- Väetised, aiatööriistad, pestitsiidid, muruniidukid ja muud potentsiaalselt ohtlikud töövahendid ning ained tuleb alati pärast kasutamist korralikult ära panna.
Elumaja ja muud krundil olevad ehitised tuleb puhastada kooruvast värvist. Seejuures on oluline järgida värvitöödega seotud ohutusnõuded – eriti kui tegu on vanade ehitistega, mille juures on kasutatud pliid sisaldavaid värve.
Mänguväljak
- Aias laste mänguplatsi lähedal ei tohiks kasutada mürgiseid pestitsiide või muid kemikaale.
- Ettevaatlik tuleb olla ka muruniidukiga, mis teinekord lahtiseid kive ringi keerutab. Igal juhul tasub väikelapsed niitmise ajal aiast eemal hoida.
- Mänguväljaku ümbrus peaks kindlasti olema hea drenaažig.
- Suuremate atraktsioonide ehitamisel tuleb alati järgida vastavaid ehituseeskirju.
Igasugused isetehtud või ostetud/tellitud mänguvahendid peaksid vastama põhilisteleohutusnõuetele:
- Kõiksugu nurgad ja avaused peavad olema piisavalt avarad, et laps nende vahele kogemata peadpidi kinni ei jääks.
- Ohtlike tegurite hulka kuuluvad teravad otsad, ääred ja nurgad ning esiletungivad osad.
- Kõik naelad, kruvid ning muud kinnitusvahendid peavad tugevalt paigas olema.
- Kinnitustena tuleks eelistada O-kujulisi rõngaid, mitte S-kujulisi konkse (teine variant on S-konksud lihtsalt kokku suruda).
- Kiikude istmed peavad olema valmistatud kergest ja pehmest materjalist (näiteks purjeriidest või kummist), mille vastu laps end ära ei lööks.
- Kiigu riputusnöörid tuleb valida iseenda, mitte lapse kaalu järgi.
- Aeda ülespandud mänguvahendeid tuleb regulaarselt kontrollida, et lahtistele kinnitusvahenditele või konstruktsioonidele kiiresti jaole saada.
- Selleks, et laps mänguväljakul kukkudes valusasti viga ei saaks, on soovitatav mänguväljak ning selle ümbrus (umbe kahe meetri raadiuses) liiva, puulaastude või muu pehme materjaliga katta. Pehmendava aluskihi paksus oleneb kasutatavast materjalist – puulaastude puhul võiks see olla vähemalt seitsme kuni kaheksa sentimeetri paksune ning kiikude all veel kaks korda nii palju; liivakihi paksus peaks aga olema umbes 30 sentimeetrit. Selleks, et pehmendav alusmaterjal ettenähtud ala peal püsiks, võiks mänguväljaku madala piirdega ümbritseda.
Tiigi või basseini ümbrus
Uppumiseks ei kulu kaua aega, olgu tegu siis tagaaeda rajatud täismahus basseini või väikese dekoratiivse tiigikesega. Mõned põhireeglid, mida järgida:
- Lapsed ei tohiks kunagi omapäi tiigi või basseini lähedusse minna, vaid ainult koos täiskasvanud (ja ujumisoskusega) saatjaga.
- Tiigi või basseini ümbruses ei tohiks joosta, tõugelda või mürada.
- Tiigi või basseini ümbruses ei tohiks kasutada klaasesemeid ega kasutada elektriseadmeid.
- Vee puhastamiseks mõeldud kemikaalid ning seadmed tuleks hoida lastele kättesaamatus paigas.
- Tiigi või basseini lähedal võiks hoida esmaabipakki.
- Tiigi või basseini juures tuleks hoida köie otsa kinnitatud päästerõngast ning samuti sobiva pikkusega keppi, millega vette kukkunud inimest kalda poole tõmmata.
- Kui seda ei kasutata, tuleb bassein katta tugevast materjalid (mis kannataks täiskasvanu kaalu) kattega. Kõige kindlam on kasutada lukustatavaid katteid.
- Kindluse mõttes tuleks tiik või bassein eraldi aiaga ümbritseda. Aia väravad, peaksid olema isesulguvad ning avamismehhanism asuma laste ulatusest väljas.
- Spetsiaalselt basseinidele paigaldatav alarmseade on kasulik abivahend, mis annab koheselt teada, kui laps kogemata vette kukub.
- Aias käies tasub telefon alati endaga kaasa võtta, et vältida ‘korraks’ tuppa jooksmist, et kõne vastu võtta.
- Kindlasti tasub investeerida ujumistundidesse, et kogu pere koos ujuma õpiks. Parim kaitse uppumise vastu ongi just hea ujumisoskus.
- Kõik lapsevanemad peaksid läbi tegema esmaabikursuse.
