Kolm fakti majapidamises leiduvate pisikute kohta

3020

Pisikuid leidub kõikjal kodus. Oma tervise hoidmiseks tuleb teada, kus pisikud end peidavad ja kuidas takistada neid levimast. Allpool ongi juttu sellest, mida pisikud endast kujutavad ja kuidas nende ümbruses terveks jääda.

Esiteks: nelja sorti pisikud

Bakterid. Bakterid on ainuraksed organismid, mis võivad küll haigusi põhjustada, aga millel abil luuakse ka vaktsiine. Näiteks inimese soolestikus elavad kasulikud bakterid, mis aitavad kaasa seedimisele.
Viirused. Need on sellised pisikud, mis vajavad ellujäämiseks peremeesorganismi. Viirused levivad kehavedelike kaudu ja kinnituvad õhus levivatele osakestele. Viirused võivad kannatlikult oodata, et keegi nad ukselinki, telefonitoru, prilllauda või poeletti katsudes üles korjaks, aga ilma peremeesorganismita nad kaua vastu ei pea.
Seened. Enamasti ei kujuta seened küll inimeste tervisele suurt ohtu, aga niisketes ja soojades kohtades hakkavad nad kiiresti kasvama. Seened põhjustavad igasugu jala seenhaigusi ja pärmseene vohamist.
Ainuraksed. Vees elavate ainuraksete organismidega võib nakatuda saastunud vee kaudu.

Peremeesorganismi leidnud pisikud asuvad sealseid terveid rakke ära sööma ja hävitama. Organismis tegutsedes eritavad nad toksiine, mis omakorda kutsuvad esile sümptomeid nagu nahaärritus, kõrge palavik, gripp, köha, peavalud ja kõhulahtisus.

Teiseks: pisikud on kõikjal
Mõned üllatavad kohad, kus elutseb palju pisikuid:

  • Vannitoa põrandamatt – pidev niiskus sobib pisikute levimiseks ideaalselt.
  • Hambahari – seegi on üsna sagedase kasutamise tõttu suurema osa ajast niiske ja lisaks hoitakse seda enamasti kusagil pimedas sahtlis
  • Televiisori pult – see käib läbi paljude erinevate inimeste käte alt ja samas ei puhastata seda pea kunagi. Seetõttu võibki just televiisori pult olla paljude selliste haiguste allikaks, mis ühelt perekonnaliikmelt teistele levivad.
  • Kraanikausis olevad mustad nõud – ideaalne keskkond Escherichia coli bakteri jaoks.
  • Köögikapipealsete puhastamiseks kasutatav pesusvamm või –lapp – kui hallituse järgi lõhnava lapiga kapipealseid puhastada, siis see hoopis levitab nende pindade peal baktereid.
  • Soola- ja pipratopsid – ka need levitavad samasuguseid haigustekitajaid nagu televiisori pult. Neil ulatatakse käest-kätte, aga samas puhastatakse haruharva.

Kolmandaks: pisikute hulka saab teatud harjumuste omandamisel vähendada

224

Koju tulles (töölt, koolist, poest jne) tuleb alati käsi pesta. See tapab suurema osa kõige tavapärasematest bakteritest, millega inimesed igapäevaste tegevuste ja suhtluse käigus kokku puutuvad
Korra nädalas tuleks lapiga kõik sageli katsutavad pinnad üle pühkida. Selleks tuleb võtta 200 ml naatriumhüpokloritit sisaldavat pesuvalgendajat ja segada see ligi nelja liitri veega. Segu tuleb veepritsi valada ja sellega lappi või puhastatavat pinda pritsida.
Iga pereliikme hambaharja võiks iga päev leotada vesinikperoksiidi ja vee segus (üks osa vesinikperoksiidi, kaks osa vett). Hambaharju ei tohiks kusagil pimedas nurgas hoida ja neil tuleks pesemiste vahepeal lasta ära kuivada.
Nõudepesusvamm või –lapp tuleb iga kahe nädala tagant välja vahetada. Kui uut lappi pole kohe käepärast, võib kasutada nõudepesumasinat või nõud hoopis mõneks minutiks mikrolainahju panna (sel on steriliseeriv toime).
Kindlasti ei tohiks musti nõusid määramata ajaks kraanikaussi seisma jätta. Köögipindu, lõikelaudasid, pliidiraudu jne tuleb desinfitseeriva vahendiga regulaarselt puhastada ja arvestada seejuures ka nende kasutussagedusega.