Kokakunstiga sina peale

1907

Rahva seas räägitakse nalju saamatust kokast, kes ei suutnud isegi vett keeta ilma seda põhja kõrvetamata. Sellises naljas peitub aga paljude jaoks rohkem, kui võiks arvata. Söögitegemises pole iseenesest midagi keerulist, ent siingi kehtivad omad reeglid ja töövõtted, mida kõige põhilisemate asjade juures silmas peaks pidama. Mõned taolised reeglid tunduvad aga inimestele niivõrd iseenesestmõistetavad, et pahatihti ei panda tähelegi, kui nendest üle astutakse. Siinses juhendis vaatamegi lähemalt, kuidas õppida toiduvalmistamist.

Milleks õppida süüa tegema?

Söögitegemine avab ukse täiesti uudsesse maailma täis seninägematuid naudinguid. Tegu pole raketiteadusega, aga sellele vaatamata tuleks endale selgeks teha mõned lihtsad kokanduse aabitsatõed.

Kõnekäänd: armastus käib kõhu kaudu, on tänapäeval niisama tabav kui 50 aasta eest. Mõneti kahetsusväärselt pole söögitegemine ja kodundus koolides enam ammu nii olulisel kohal kui näiteks 1950ndatel või 1960ndatel, ent teisalt võib üheskoos kokkamine olla tänapäeval tore hobi näiteks vastabiellunud paaride jaoks. See on võimalus ühiste saavutuste üle rõõmu tunda. Toiduvalmistamisel on muidki plusse:

  • See on odavam kui väljas söömine.
  • See võimaldab paremini reguleerida toitainete tarbimist.
  • Kuna puudub vajadus planeerida järgmist restoranikülastust, saab sel moel aega kokku hoida.
  • Ise süüa tehes võib einestada millal iganes isu tuleb ning seejuures ei pea planeerima, mida välja minnes selga panna.
  • Söögitegemine võimaldab olla loominguline ja proovida uusi asju.

Põhilised asjad

Esimesed sammud söögitegemise vallas eeldavad teatud töövahendite olemasolu:

  • mõõtenõu – võiks olla liitrise mahutavusega;
  • mõõtelusikad – soovitatavalt metallist ning sellised, millele oleks maht peale kirjutatud;
  • mõõtetopsid – nagu lusikate puhulgi, soovitatakse eelistada metallist mõõtetopse;
  • konserviavaja – siin ei maksa otsida kõige odavamat varianti, vaid lähtuda kvaliteedist;
  • pudeliavaja;
  • kulp;
  • puulusikad;
  • koorimisnuga;
  • spaatel;
  • lõikelaud;
  • mitmesuguses mõõdus kastrulid;
  • praepann – üks väike, teine suur;
  • salatikausside komplekt;
  • erinevaid ahjuplaate ja –vorme;
  • sõel;
  • köögikell;
  • teravad noad.

Mõnede tarvikute, näiteks lihtsate kastrulite ja pottide-pannide pealt saab ka raha kokku hoida. Täiesti kasutatavad praepannid saab supermarketitest üsna odava hinnaga. Nugade ning konserviavaja ostmisel ei tasu siiski koonerdada.