Kuus näpunäidet suitsulõõri kontrollimiseks

861

Suitsulõõri kontrollimine aitab kindlustada pere turvatunnet ja tagab kodu ohutuse. Suitsulõõri ülevaatamisel tuleks juhinduda siin kirjeldatud kuuest punktist. Lõhkine või ummistunud korsten suurendab tulekahju- ja vingumürgituse ohtu. Kamina või ahju suitsulõõr tuleb tervikuna üle vaadata ning samas tuleb arvestada sellega, et suitsulõõri puhastamiseks võib vaja minna erivarustust. Alati võib pöörduda ka kvalifitseeritud korstnapühkijate poole, kes aitavad muresid ennetada ja neile lahendust leida.

1 – Kontrollida regulaarselt
Ahju või kamina suitselõõri peaks kontrollima vähemalt kaks korda aastas – kütteperioodi alguses ja lõpus. Korrapärased ülevaatlused aitavad väiksematele probleemidele jaole saada enne, kui need suurteks muutuvad. Kogunenud kreosoodi eemaldamine ja väikese pragude parandamine on kergem kui ära lagunenud või tuld võtnud korstna uuesti ehitamine.

2 – Ülevaatluseks ette valmistuda
Vaja läheb järgmisi abivahendeid:

  • taskulampi
  • kaitseprille ja kaitse- ehk tolmumaski
  • kattelina
  • terasharja
  • nii kuiv- kui märgpuhastuse jaoks sobivat võimsat tolmimejat
  • redelit
  • pikendusjuhet

Korstnat võib kontrollida ainult siis, kui see on jahtunud, küttekolle puhtaks tehtud ja tuhk välja viidud.

3 – Kindlaid märke otsida
Suitsulõõri vooderdus võib olla metallist, saviplaatidest või hoopis betoonist. Savi ja betooni puhul tuleb otsida pinna peal näha olevaid pragusid. Selliste pragude kaudu võivad kahjulikud gaasid ja sädemed tuppa pääseda. Metalli puhul tuleb tähelepanu pöörata väändumise ja kõverdumise tunnustele. Kindlasti tuleb vaadata, ega suits ühenduskohtade või tihendite juurest välja ei pääse. Materjalist olenemata võib korstna seest leida sinna kogunenud kreosooti – mittetäielikul põlemisel tekkivat kõrvalsaadust, mis ladestub korstna seintele. Kreosoot on ülimalt tuleohtlik ja kui sellega ei tegeleta, võib see põhjustada korstnapõlenguid. Lõõr tuleb kreosoodist puhtaks teha, kui seda on kogunenud enam kui kolme millimeetri paksune kiht. Musta värvi ja sileda välimusega kreosoot on kihiti asetsevast ja pruuni värvusega kreosoodist ohtlikum. Kui ladestunud kreosoot on kobrutav või sel on vikerkaarevärvilised triibud, võib see viidata juba toimunud korstnapõlengule.

4 – Iga nurga alt vaadata
Enne altpoolt suitsulõõri vaatamist, tuleb küttekoldesse kattelina asetada ja endale kaitseprillid ning mask ette panna. Seejärel tuleb kontrollida – vaadates ahju sisse – et siiber korralikult avaneks ja sulgeks. Korstnale tuleb ka ülevalt poolt pilk peale visata, nii et kui see on ohutult teostatav, tuleks redeli abil katusele ronida.

5 – Võimaluse korral otsustada puhastamise kasuks
Osa kogunenud kreosoodist saab eemaldada terasharja ja võimsamat sorti tolmuimeja abil. Mõne korstna sees on ka viimalõõr, mis asub küttekolde kohal, aga on vormiliselt suitsulõõri osa. Selle horisontaalse eendi peale koguneb ülaltpoolt maha kraabitud mustus. Seepärast peab tolmuimeja toru olema piisavalt pikk, et viimalõõrini ülaltpoolt (korstna otsast) ulatuda.

6 – Vajaduse korral pöörduda professionaalse korstnapühkija poole
Juhul kui korstna ja suitsulõõri kontrollimisel ilmnevad tõendid toimunud korstnapõlengust või tekkinud pragudest, või kui kontrolli pole võimalik ise teostada, tuleb appi kutsuda spetsialistid. Kvalifitseeritud korstnapühkijad on need, kes tegelevad tuleohutuse ja võimalike gaasileketega ning teevad kindlaks, kas ahi on pöördumatult kahjustada saanud. Praod korstna sees võivad olla põhjustatud kehvast ehituskvaliteedist, mistõttu konstruktsioon ei ole suutnud soojuspaisumisega toime tulla. Praod võivad olla tingitud ka näiteks maja vundamendi vajumisest. Igal juhul tähendab see, et tuleb ehitada uus korsten.