Käsitsi tehtud jõulukaartidele pühendatud aeg ja vaev ei jää märkamata. Kui jõulukaardid on muutunud üheülbaliseks ja korduvateks, võiks proovida kaartide valmistamisel mõnevõrra ebatavalisemaid materjale kasutada. Kogu perega asja kallalae asudes võib kaartide meisterdamisest saada vahva õhtune ettevõtmine, kus kogu töö saab korraga tehtud.
Lunarahanõue
Erinevatest ajalehtedest ja -kirjadest lõigatud tähtede, numbrite ja sõnade kasutamine annab jõulukaartidele tõeliselt omapärase ilme. Lisaks võib asja veelgi lõbusamaks ja temaatilisemaks teha, kirjutades kaardile näiteks: „Su kingitused on meie käes. Selleks, et need tervetena kätte saada, pead jõululaupäeval kell kuus olema meie majas.” Kaardile võib lisada ka karmi oleku ning õela irvitusega fotosid endast ja oma pereliikmetest.
Vanadest kaartidest mosaiik
Suurem osa jõulukaarte on erksavärvilised ja kõvemast materjalist. Niisiis saab neid edukalt taaskasutada. Vanad jõulukaardid tuleb tükkideks lõigata ja kasutada uute mosaiik-kaartide loomiseks. See annab vanadele materjalidele uue elu. Samas ei pea sugugi kogu kaarti ja sealseid soove katki lõikama. Kokkumurtava kaardi puhul võib näiteks kasutada ainult ühte külge. Nõnda saab vabaneda kogunenud prahist ja luua uusi omapäraseid kaarte, ilma et seejuures peaks kartma mälestuste kaotsiminekut.
T-särgist lõigatud lumehelbed
Lastele on läbi aegade ikka meeldinud jõuludeteemaliste meisterdamise juures paberist lumehelbeid lõigata. Seda võtet võib kasutada ka kaartide valmistamise juures. Nii on lastel lõbusam ning ühtlasi annab see võimaluse kasutada ära vanu riideid. Alustuseks tuleb leida vanu valgeid t-särke ja lõigata neist välja 15 korda 15 sentimeetri suurused ruudud. Lumehelveste tegemiseks tuleb riie tuleb kokku voltida ja lõigata samamoodi kui paberit. Seejuures tasub ka helveste lõikamisest ülejäävad väikesed riidetükid alles hoida. Valmis lumehelbed võib mässida eelnevalt valmis kirjutatud talvise tervituskaardi ümber ja koos litrite ning väljalõigatud ebemetega ümbrikusse panna. Kui kirjasaaja selle siis avab, leiab ta ümbrikust toreda lumehelbekese ja mängulund.
Ruumiline kaart
Hommikusöögihelveste karbid on liikuvate kaartide meisterdamiseks täpselt õige paksusega ning peavad töötlemisele kenasti vastu. Esmalt tuleb võtta valitud perefoto ja selle piirjooned karbipapi peale joonistada. Seda tuleb teha kaks korda, nii et tulemuseks on üks suur nelinurk, mis on kahe foto suurune. Joonestatud papitükk tuleb välja lõigata ja keskelt pooleks ehk foto suuruseks voltida. Kaardi volditud serva sisse tuleb seejärel sisselõiked teha, nii et tekivad umbes 2,5 cm laiused ribad, mis sissepoole voldituna töötavad tugijalana ehk muudavad kaardi avades ruumiliseks. Seejuures tuleb arvestada, et neid saaks sama palju kui peres on liikmeid, sest järgmise sammuna tuleb perefotolt iga inimese pea hobinoaga välja lõigata ja tugijalale liimida. Ülejäänud foto võib kaardi taustaks jääda. Kui nüüd kaart lahti teha, näib kogu pere justkui kaardi seest välja hüppavat, et häid jõule soovida.
Koomiks
Koomiksiribad on toredad ja panevad mõtlema, kuna suur osa inimesi suudab nendes käsitletud teemadega mingil määral isikliku kogemuse kaudu suhestuda. Jõulude paiku tasub pereliikmeid ja sõpru meenutavate koomiksite osas silmad lahti hoida. Sobivad tuleb välja lõigata ja tühja kaardi siseküljele liimida. Et koomiks kaardisaajaga rohkem kokku läheks, võib nimede osas ning jutumullide sees vastavad muudatused teha.
