Isetegijate sagedasemad õnnetused ja vigastused

1608

Viimati uuendatud:

Iga isetegija on vaieldamatult oma majapidamise tõeline peremees. Remondi- ja viimistlustööd ning disainielementide loomine pole sugugi kerge. Vastutus oma töö ning ohutuse eest lasub sel moel töötegijal endal, aga teisalt piisab vaid ühest lihtlabasest veast ja/või vigastusest, et meelde tuletada – ükski majapidamine pole 100% riskivaba. Selleks, et vältida tarbetuid haiglaskäike tuleb alati panustada õigetesse ohutusmeetmetesse.

Töövahenditega seonduvad sagedasemad vigastused

Igal aastal satub haiglasse nii mõnigi entusiastlik meisterdaja või käsitööline, kellega on ettevõtmise käigus mõni õnnetus juhtunud. Kui õnnetusjuhtumite alla arvestada ka haamriga vastu näppu löömised, puitplaatide otsa koperdamised, noa kasutamisest saadud lõikehaavad ja muu taoline siis kasvab kannatada saavate isetegijate hulk ehmatavalt suureks. Ohtlike vigastuste vältimiseks peab töövahendite kasutamisel alati äärmiselt ettevaatlik olema.

Redelid. Suur osa erinevatest haiglasse minemisega lõppevatest õnnetusjuhtumitest leiab aset justnimelt seoses redelitega. Redeleid kasutades ei tohi hetkekski valvsust kaotada. Ettevaatamatus võib lõppeda halvatuks jäämise või isegi surmaga. Enne redeli kasutamist tuleb see alati üle kontrollida – kas pole ehk kusagil mõni katkine või lahtine koht? Redeli jaoks tuleb leida tasane ja kindel aluspind. Kunagi ei tohik seda toetada mõne teise eseme nagu laua või tooli peale, aluseks sobib üksnes põrand või maapind. Ülesseadmisel tasub lähtuda 1:4 suhtest – redeli kaugus lähimast seinast peab olema üks meeter iga nelja meetri kõrguse kohta. Treppredelil ei tohiks minna kõrgemale kui ülalt teisele astmele ning pikendusredelitel ülalt kolmandale astmele.

Käsitööriistad. Isegi mitteelektrilised tööriistad võivad endast ohtu kujutada. Tegelikult võib mis tahes töövahend vigastuse põhjustada. Enne konkreetse tööriista kasutamist tuleb endale selgeks teha, kuidas sellega ohutult ümber käia. Teadmatuse ja ebakindluse korral on üldjuhul abi tööriistaga kaasa tulnud tootjapoolsetest juhistest. Abinõu saamiseks võib alati ka asjatundjate poole pöörduda (veebis või mujal). Kunagi ei tohi kasutada katkise juhtmega elektrilisi tööriistu. Ühtlasi ei tohiks elektrilisi tööriistu kasutada tuleohtlike vedelike või gaaside läheduses.

Lauasaed. Suured lauasaed ja muud statsionaarsed tööriistad võivad vägagi ohtlikud olla ning seetõttu on paljude taoliste seadmete ehitamisel kasutaja ohutusega juba arvestatud. See pole aga vabandus hooletuseks. Suurte elektriliste tööriistadega tuleb alati äärmiselt ettevaatlikult ümber käia. Kindlasti ei tohiks lauasaage kasutada pärast alkoholi või ravimite tarvitamist või väsinuna. Selliste tööriistadega juhtuvad õnnetused võivad lõppeda lausa elumuutvate vigastustega.

Noad. Tegu on meie igapäevaste abivahenditega. Tõepoolest, kuna nugasid kasutatakse pidevalt, kipuvad inimesed end nende läheduses ehk pisut liiga muretult tundma. Erinevate ehitus- ja meisterdamisprojektide juures kasutatavad noad tuleb alati teravad hoida. Kuna terava noa kasutamine nõuab vähem jõudu, on nad ka märksa ohutumad kui nürid. Lõigates tuleb tera endast alati eemale suunata ning ringi liikumise ajal käest ära panna. Enne mõne teise vajaliku töövahendi järgi haaramist tuleks nuga alati esmalt kõrvale asetada. Nugasid ei tohi loopida ega üritada neid kukkumise pealt kinni püüda. Ühtlasi tasub silmas pidada, et nugasid ei tohiks kasutada ebasihtotstarbeliselt ehk millekski muuks kui lõikamiseks, viilutamiseks, tükeldamiseks või hakkimiseks. Kindlasti ei maksa neid kasutada näiteks asjade lahti kangutamiseks või muul ohtlikul moel.

94

Sagedasemad kodused õnnetused ja vigastused

Omas kodus on igaüks kuningas, aga see ei tähenda, et me seal erinevate tavapärasemate õnnetusjuhtumite ja vigastuste eest kaitstud oleks. Isetegevuslikud projektid või ka igapäevased tegevused ei anna veel põhjust end ülemäära turvaliselt tunda. Tähelepanematusele järgnevad sageli õnnetused ja vigastused.

Liialt suur suutäis. Oma jõududega ette võetud parandus- ja ehitustööd on küll hea moodus raha säästa ning majapidamine enda nägemuse järgi ümber kujundada, aga keegi ei saa igas asjas ekspert olla. Ei maksa unustada, et igas valdkonnas tegutsevad ka oma ala asjatundjad, nii et milleks kõik tööd alati enda kanda võtta? Omapäi ette võetud elektritööd ja muud projektid lõppevad pahatihti teadmatusest tingitud vigastustega. Seepärast on oluline omada vastavaid eelteadmisi. Ilma teadmiste ning oskusteta pole mõtet õnnetustega riskida.

Aiatööd. Inimesed käivad iga päev aedades üht-teist kõpitsemas. Aia hooldamine ja korda seadmine on küll tänuväärne ettevõtmine, ent see hõlmab ka omajagu ohte. Muruniidukite, trimmerite ning muude aiatööriistade kasutamisel tuleb alati järgida ohutusnõudeid. Valesti kasutatuna võivad isegi elektrilised hekilõikurid ohtlikuks osutuda. Tööd tehes tuleb alati olla täielikult keskendunud ning kanda kaitsekindaid ja tööks sobilikke jalanõusid. Võimalike riskide vähendamiseks tuleks lapsed ning lemmikloomad niitmise ajaks aiast eemale hoida ning maapind prahist puhtaks teha.

Koristustööd. Kõige ohtlikemate kemikaalide koht ei pahatihti mitte garaažis või puukuuris, vaid hoopis köögivalamu all. Koristamise käigus kasutatakse kodukeemiat nii palju, et on kerge unustada kuivõrd tervistkahjustavad ning ohtlikud need tegelikult on. On teada juhtumeid, kus mürgiste ammoniaagiaurude ja pleegitusvahendite aurude sissehingamine on lõppenud surmaga. Mingil juhul ei tohiks end puhastusvahenditega väikesesse ruumi sulgeda, et nendega siis kõiki pindu küürima hakata. Koristamise käigus tuleb tubadel korralikult tuulduda lasta, aknad lahti hoida ja vajadusel korraks teise tuppa või õue põigata, et pisut värsket õhku saada.

Ohutus ennekõike

Asjakohased ettevaatusabinõud on parim moodus sagedasemate isetegevusega seonduvate vigade ja vigastuste vältimiseks.Erinevaid tööriistu kasutades või kemikaalidega töötades tuleb alati kanda kaitseprille. Maastiku kujundamiseks mõeldud tööriistade kasutamisel või puhastamisel tuleks samuti alati kaitsvaid kindaid kannavad. Oluline on ka tööks sobilike jalavarjude kandmine. Lapsed ja lemmikloomad on targem tööpiirkonnast eemale hoida – nii nende kui iseenda ohutust silmas pidades (võib juhtuda, et nad hajutavad tähelepanu ning see viib õnnetusteni). Ettevaatus aitab vältida tarbetuid õnnetusi ja vigastusi.