Sisukord (vajuta et avada)
Vaja läheb:
- denatureeritud piiritust
- vahapastat
- siledat lappi
- pintslit (väikest)
- puitpindadele mõeldud paranduspliiatseid
- vahapulkasid
- poleerimisvahendit (mis sobiks kriimustuste eemaldamiseks)
- auto poleerimispastat
- kindaid
Armastatud mööbliesemed leiavad üldjuhul ka sageli kasutamist ning see omakorda tähendab kõikvõimalikke väikeseid õnnetusjuhtumeid, joogi- ja toiduplekke ning kriimustusi. Selleks, et puidust esemed oma esinduslikku välimust ei kaotaks, tuleb kahjustada saanud pinnad võimalikult kiiresti üle vaadata ja korda teha. Vaid nii saab vältida jäädavate plekkide ning suuremate kahjustuste teket. Seejuures on valesti teostatud parandustöödel vastupidine mõju – need paistavad hoopis teravamalt silma. Üks variant on kogu pind ära puhastada ning uuesti viimistleda. Teisalt aga on lokaalne parandustöö sageli märksa otstarbekam.
Erinevat tüüpi kahjustused
Erinevat tüüpi kahjustused ja parandusvõtted on üksteisega vahetult seotud – probleemidele vastavate lahenduste teadmisest sõltub sageli see, kas hakata kogu viimistlust üle tegema, või saab piirduda väikese parandusega. Heledad veejäljed (ja klaasidest jäävad rõngad) on kõige lihtsamad kahjustused ning nendega tuleks alati esmajärjekorras tegeleda. Veejäljed on alati kas peamise läbipaistva viimistluskihi pinnal või sees.
Igasugu väiksemad kriimud, millega ei kaasne sügavamat löökjälge või värvikadu, jäävad samuti reeglina peamise läbipaistva kihi sisse. Ära murdunud laastude ja uuristuste/sälkude parandamiseks tuleb aga kasutada täitematerjali – täiendav värvimine või peitsimine pole enamasti vajalik, välja arvatud juhtudel, kus all olev puit välja on tulnud. Nurkade kulumise ning rohkesti kasutatavate tööpindade puhul on enamasti tegu kombinatsiooniga erinevat tüüpi kahjustustest ja arvestada tuleb põhjalikumate parandustööde ning suurema ajakuluga.
Enne parandustööde juurde asumist tuleb puitpinnad sileda lapi (mis ei jätaks ebemeid) ja seebilahusega puhtaks tõmmata. Kasutada võib nii ehituspoes saadaval olevaid spetsiaalseid hooldusvahendeid, kui täiesti tavalist õrnatoimelist nõudepesuvahendit. Kui tegu on lihvimist nõudva parandustööga, tuleb pind enne paranduste tegemist veelkord ära puhastada.
Heledad veejäljed (ringid)
Isetegijatel tuleb siinkohal tähelepanelik olla, sest alljärgnev õpetus ei sobi tumedaks/mustaks tõmbunud jälgede puhul. Värvimuutus viitab puidu sisse kolinud hallitusseentele ning sel juhul tuleks mööbliese mõne asjatundja hoole alla viia. Mitmetes veebipoodides müüakse veejälgi kaotada lubavaid vahendeid, mis sageli hõlmavad puidu kuumutamist, et niiskus kätte saada. Kuumutamine ei ole soovitatav, kuna see põhjustab pigem kahju kui kasu.
Siin toodud õpetus eeldab kannatlikku meelt ja õrna kätt. Sile lapp tuleb kergelt denatureeritud piiritusega niisutada ning lapiga õrnalt veejälge tupsutada. Plekilist kohta ei tohi märjaks teha. Kui jälje juures olev viimistluskiht liiga märja lapi tõttu juba tuhmiks muutub, tuleb sel lasta õhu käes ära kuivada.
Alternatiivina võib veejäljele ööseks mõnd rasvast määret, näiteks vaseliini või majoneesi jätta. Õlid vahetavad puidu sisse lukustunud niiskuse välja ja läbipaistmatud veejäljed kaovad.
Kui veejälg on läinud, tuleks pind läike taastamiseks peene (0000) terasvilla ning vahapastaga üle hõõruda. Ühtlase särava läike saamiseks võib kasutada auto poleerimispastat. See tuleb ringjate liigutustega peale kanda, et parandusjäljed ülejäänud pinnaga ühte sobitada.
Pinnapealsed kriimud
Läbipaistva viimistluse peale ilmunud pinnapealsed kriimud ja kohad, kust on väike puidulaast ära murdunud, saab ära parandada maniküürivahenditega. Küljest tulnud laastu või pinnu kohale tuleb kanda tilgake läbipaistvat küünelakki ning lasta sel läbi ümbritseva viimistluskihi tungida. Enne kui küünelakk ülejäänud viimistlusega ühetasaseks lihvida, tuleb lasta sel täielikult ära kuivada. Lihvimiseks on soovitatav kasutada peeneteralist, P1000 või P1200 liivapaberit.
Kriimu parandamiseks tuleb see esmalt tähelepaneliku pilguga üle vaadata, et kahjustada saanud koha juures ei oleks täiendavaid sälke või auke. Mis tahes augud/mõlgid tuleb enne viimistlusparandusi ära täita. Ühtlasi tasub vaadata, ega lakikiht kusagilt kooruma ei ole hakanud. Enamasti väljendub see mööblitüki servade ümbrusest lahtitulevate väikeste pindude ja laastudena.
Lahtine lakk tuleb kindlasti maha lihvida, et uus viimistluskiht ühtlaselt haakuks. Selleks võib kahjustatud ala 0000 terasvillaga ringjate liigutustega üle töödelda. Seejärel tuleb võtta kas väike pintsel või vatitikk ning kriimustus ettevaatlikult läbipaistva õlilakiga täita. Lakil tuleb lasta täielikult ära kuivada. Kahjustatud koha täies ulatuses katmiseks võib kuluda mitu lakikihti.
Samas tuleb märkida, et see parandusvõte ei toimi kõvemast materjalist läbipaistvate viimistluskihtide nagu polüuretaani (kasutatakse sageli lauapindade katmiseks) puhul. Sellisel juhul võib õlilaki kasutamine kriimustuse hoopis paremini esile tuua. Kõvemate viimistluskihtide puhul tuleks kriimustus ettevaatlikult vee või sidruniõli abil peeneteralise liivapaberiga (P1000-P1200) välja lihvida. Kui tegu pole just sügava kriimuga, peaks sellest piisama.
Kõikide ülaltoodud meetodite puhul tuleks parandatud koht pärast täitematerjali kuivamist alati üle poleerida. Kerge läike saamiseks võiks pinnad 0000 terasvilla ja vahapastaga üle hõõruda. Kiiskavama läike saamiseks tasub kasutada auto poleerimispastat. Kogu pinna ühtlustamiseks tuleb parandatud kohad ning nende ümbrus lihtsalt sileda lapi ja poleerimisvahendiga üle käia.
Puitu paljastavad kriimustused
Ehituspoodides ja muudes puidutöötlemisvahendeid müüvates kauplustes on saadaval puidul kasutamiseks mõeldud paranduspliiatseid. Kriimude jaoks, mis on peamisest viimistluskihist sügavamad ning paljastavad all oleva puidu, tuleks valida olemasolevast viimistlusest pisut heledam toon. Seejärel tuleb kriimustatud koht kergete kaarjate liigutustega üle värvida.
Pliiatsit ei tohi pikalt ühe koha peal hoida ega lasta värvil ümbritsevatele pindadele voolata. Kui see aga juhtuma peaks, tuleb värvijäägid kiiresti ära pühkida. Paranduspliiatsit võib kasutada mitme värvikihi pealekandmiseks, et saavutada vajalik toon.
Äsja kahjustatud puit imab värvi kiiremini ja parandatud koht muutub seega kiiremini tumedamaks. Kui toon muutub juba liiga tumedaks, võib lapi lakibensiini kasta ning kahjustatud kohta sellega tupsutada, kuniks puit jälle heledama tooni omandab. Seejärel tuleb pinnad vahapastaga üle käia, et paranduskoht vähem näha jääks.
Sama võtet saab kasutada nii kulunud servade kui muude kulumisjälgede katmiseks. Paranduspliiatsitega ei saa kahjustada saanud kohti siiski täita või taastada. Need lihtsalt aitavad kahjustusi vähem silmatorkavaks muuta.
Sügavamad lõikejäljed ja sälgud
Sügavamate lõikejälgede, sälkude ja aukude parandamiseks tuleb puidu pind kõigepealt takuste servade eemaldamiseks peene liivapaberiga (P1000-P1200) üle lihvida. See kaotab ülemineku parandatud ning ümbritseva pinna vahel, nii et parandus jääb vähem näha.
Järgmise asjana tuleb leida viimistlusele vastav vahapulk (või kombineerida neid) ning sellega auku/löögikohta/õõnsust hõõruda. Paranduskoht peaks vaha kuhjaga täis saama. Seejärel tuleb liigne vaha sileda äärega plastikkaardiga ära tõmmata (nii et auk ikkagi täis jääks). Ülejäänud puidu pinnale jäänud liigse vaha eemaldamiseks võib kogu pinna paberkoti sisse pandud puuklotsiga üle hõõruda.
Parandatud koha ja üleminekute ühtlustamiseks on taaskord soovitatav kasutada vahapastat. Seda tüüpi parandusi on parem teha vertikaalsete pindade peal. Horisontaalsetel pindadel ei pruugi vahaparandus just kõige kestvam või märkamatum jääda.
