Tänapäeval on olemas kõikvõimalikke erinevaid dieete ning nende hulgast endale sobivaima leidmine võib olla paras katsumus. Siin tuleb juttu Zone-dieedist, eestipärasemalt tsooni-dieedist, selle loomisest ja põhimõtetest. Ehk aitab järgnev info tuua selgust, millise elustiili juurde kõnealune dieet enim sobida võiks.
Ajaloost
1995. aastal ilmus dr Barry Searsi sulest Zone-dieeti käsitlev samanimeline raamat, aga tegelikult polnud Sears sugugi esimene, kes vastavate toitumissoovitustega lagedale tuli. 5. sajandil eKr väitis üks Kreeka jooksja, et just seda tüüpi toitumine (ja mitte taimetoitlus, mida paljud Kreeka atleedid tol ajal järgisid) aitas tal võistlusi võita. Tõepoolest, Zone-dieedi kohta on väidetud, et see suudab parandada sportlikke tulemusi. Konkreetseid tõendeid selle kohta on aga napilt. Samas aitab see dieet vähendada rasva hulka kehas, kuivõrd seab piiri tarbitavate kalorite hulgale.
Zone-dieedi toimimispõhimõte
Tarbitavate kalorite hulka kontrollides on võimalik muuta lihasmassi ja keharasva vahekorda esimese kasuks. Toitumise aluseks on järgmine kava:
• Süsivesikud: 40% päevas tarbitavatest kaloritest
• Valgud: 30% päevas tarbitavatest kaloritest
• Rasvad: 30% päevas tarbitavatest kaloritest
Kui need kolm toiteainegruppi sobivasse tasakaalu saada, tuleb energiat juurde ja kaalunumbrid hakkavad langema.
Milliseid toite võib Zone-dieeti pidades süüa?
Sisuliselt on lubatud mis tahes toidud ja toiduained, seni kuni peetakse kinni ülaltoodud vahekordadest. Toodud protsentuaalsesse vahekorda sobituvate toiduainete jaoks võiks näiteks graafiku teha – nii on kergem õigel teel püsida. Kaalulangetuse juures on võime ette mõelda kõige olulisem.
Zone-dieedi eelised
Zone-dieedil on omad väga selged plussid. Valikuvõimalusi on palju ja kaalu langetamine ei sõltu range ettekirjutatud menüü järgimisest. Toitumine on tasakaalus, nii et keha peamised vajadused saavad rahuldatud. Tihtipeale kujutab dieedi pidamine endast toidu keelamist ja lootuses kaalu langetada tehakse kehale pigem halba kui head. Kui teatud toitudest pikka aega hoiduda, suureneb isu nende järgi veelgi ja lõpptulemuseks on paratamatu ülesöömine. Inimkeha lihtalt töötab nii. Keha annab teada, kui on aeg süüa mingit teatud toitu ja hakkab seda lausa nõudma.
Zone-dieedi pahupool
Zone-dieedil on kaks peamist miinust. Esimene neist on üsna ilmselge – selleks, et dieet õnnestuks, tuleb oma toidukorrad ette valmis mõelda ja tehtud kava juurde ka jääda. See on ilmselt iga dieedi kõige keerulisem osa. Teine nõrk külg on valkude tarbimine. Suure osa inimeste jaoks tähendab Zone-dieedil olemine varasemast rohkemate valkude tarbimist, mis võib põhjustada kõhukinnisust. Selleks puhuks võiks endale igaks juhuks lahtisti muretseda. Samas ei tohiks kõhukinnisus eriliseks probleemiks osutuda, kui toidulauale tasakaaluks piisaval hulgal puuvilju lisada.
Zone-dieediga on võimalik oma toiduharjumused kontrolli alla saada ning see tuleb igal juhul kasuks.
