Viimati uuendatud:

 

Päevase eluviisiga oravad on aastaringselt tegusad. Enamasti valivad nad oma elukohaks mõne puu ning kasutavad seal pesa ehitamiseks lehti ja muid käepäraseid materjale. Talveks eelistavad nad varju otsida mõne kõduneva puu õõnsuses. Oravatel on aastas kaks pesakonda: kevadel (jaanuar-aprill) ning sügisel (august-september). Ühes pesakonnas on tavaliselt 2-4 poega. Pojad iseseisvuvad umbes 12-14 nädala vanuselt ja lahkuvad siis sünnikohast, et oma territoorium leida.

 

Oravate tõrjevahendid

Keemilised lahendused

Poest võib soetada erinevaid tõrjevahendeid, mis ei lase oravatel ning mitmetel teistelgi närilistel ja loomakestel puitesemete, juhtmete, aiamööbli, aknavõrkude ning muu taolise kallal hambaid teritada. Kaubandusvõrgus leiduvaid tõrjevahendeid müüakse sageli suuremates aianduskeskustes.

Tšilline tõrjevahend
Vaja läheb:

  • üks sibul, tükeldatud
  • üks Jalapeno piprakaun, tükeldatud
  • üks supilusikas Cayenne’i pipart

Kõik koostisained tuleb umbes kahe liitri vee sisse valada ning 20 minutit keeta. Kui segu on jahtunud, tuleb see läbi marli kurnata ja seejärel võib selle juba eraldi aiapritsi või veepritsi sisse valada. Tšillise tõrjevahendiga ülepritsimine aitab eemale hoida kõikvõimalikke kahjureid ning muid loomi. Ainukese miinusena peab välja tooma lühikese kestuse – tšilli mõju kaob kolme kuni viie päeva möödudes.

Mehaanilised tõrjevahendid

Oravate peletamiseks võib kasutada liikumisanduritega vihmuteid. Õigupoolest sobib see moodus pea kõikide soovimatute neljajalgsete külaliste aiast peletamiseks. Sobiva lahenduse leidmiseks tasub külastada aianduspoode ja ehituskeskusi.

squirrelatt
Oravad pööningul

Pööningule tunginud oravad on üsna sagedane probleem. Samas ei tekita nende elutegevus üldjuhul mingeid erilisi kahjustusi. Enamasti kolivad oravad suve saabudes uuesti õue, sest päike kütab pööningu lihtsalt liiga kuumaks. Oravatest vabanemiseks võib oodata näiteks suve kõige kuumema ajani ning siis kõik pööningule viivad avaused ja augud kinni lüüa. See oleks ühtlasi kõige humaansem lahendus.

Märkus. Siin toodud võtted pööningule kolinud oravatest vabanemiseks on kohaldatavad eelkõige täiskasvanud loomadele. Kui oravatel on juba pesakond sündinud, võiksid loomasõbrad nende väljatõstmisega pisut oodata kuniks noorloomad ise pesast lahkuvad.

Kust nad sisse pääsevad?
  • Võimalike sissepääsuavauste leidmiseks tuleks majale tiir peale teha, et tuvastada silmaga nähtavad avaused – oravatele sobivad avaused on väiksemad kui võiks arvata.
  • Lisaks tuleb ka pööningul ringi vaadata ning otsida, kas kusagilt ei paista õuest tulevaid valguskiiri – tegu võib olla oravate sissekäiguga.
  • Üsna sageli kasutavad oravad pööningul käimiseks ventilatsiooniavasid, tuulekaste, ning kahe külgneva katuse vahele jäävaid avausi.
Pesakond
  • Oravad poegivad kaks korda aastas: kevadel (jaanuar-aprill) ning sügisel (august-september).
  • Pööningul uudistades tuleb kindlasti ka pesas olevate poegade osas silmad lahti hoida. Oravad kasutavad oma pesa valmistamiseks enamasti pööningul olevaid soojustus- ja muid materjale. Pesad asuvad üldjuhul pigem pööningu servas – kandekonstruktsioonide ning räästa vahel.
  • Raskesti ligipääsetavates kohtades võib poegade olemasolu kontrollimiseks mõnd käepärast keppi kasutada. Ettevaatust, et oravapoegadele mitte viga teha!
  • Targem on poegadega pesa mõneks ajaks rahule jätta, kuniks pojad suureks kasvavad ja mujale elama asuvad.
Sissepääsuava sulgemine
  • Sissepääsuavade kinnipanemiseks on kõige parem valida mõne sooja ja päikesepaistelise päeva ennelõunane aeg. Oravad on sel ajal suure tõenäosusega õues toidupoolist otsimas.
  • Enne töö kallale asumist tuleb pööning muidugi igaks juhuks üle kontrollida.
  • Avauste sulgemiseks on hea kasutada peene silmaga ehitusvõrku.
  • Võrgutükk peaks iga külje pealt vähemalt viie sentimeetri jagu avausest laiem olema.
  • Võrgu kinnitamiseks võib kasutada klambripüstolit, U-naelu või tavalisi naelu. Lisakindlustuseks võib kasutada veel plekikruvisid.
  • Samuti tuleks ümberringi pihustada mõnd meelepärast tõrjevahendit – kas poetoodet või näiteks vees lahustatud Tabasco kastet (üks supilusikas liitri vee kohta).
  • Kui mõni orav juhtub kogemata pööningule lõksu jääma, tasub järgida allpool („Oravate kinnipüüdmine“) toodud juhiseid.
Ühesuunaline liiklus

Eluspüügilõksud toimivad üldjuhul ühesuunalise sissepääsu põhimõttel ehk püünisesse sattunud loomad sealt enam omal jõul välja ei saa. Taolisi lõkse leiab mitmetest ehitus- ja aianduspoodidest, aga selleks, et oravaid pööningult välja juhatada ning mitte enam sisse lasta, võib nende sissepääsuavauste ette hoopis ise niinimetatud ühesuunalise ukse ehitada.

    1. Esmalt tuleb võimaluse korral tuvastada oravate peasissekäik ja kõik ülejäänud avaused kinni panna.
    2. Seejärel tuleb ühe allesjäetud augu ette tükike ehitusvõrku kinnitada, aga jätta alla viiesentimeetrine vahe (soovitatavalt avause kõige laiema koha juurde).
    3. Vahekoha tekitamisel tuleb kindlasti kasutada võrgu siledamat, tehasepoolset äärt, et oravad teravate traadijuppide tõttu viga ei saaks.
    4. Järgmise sammuna tuleb võrgu alumine äär sõrmede abil väljapoole painutada (nagu pruntis suu)
    5. Sel moel mahuvad oravad küll august välja pugema, ent väljapoole keeratud võrgu tõttu ei pääse nad enam pööningule tagasi.
    6. Kõik kinnipandud avaused on soovitatav tõrjevahendiga üle pihustada. Tõrjevahendit tuleb kindlasti ka ühesuunalise püünisukse ümber kanda, et oravatel ei tekiks kiusatus võrku suuremaks tõmmata ning tagasi pööningule lipsata.
Oravate kinnipüüdmine

Kui kõik sissepääsuavaused on suletud ja tundub, et oravad on pööningule kinni jäänud, võib abi olla eluspüügilõksudest. Niipea kui orav on lõksu kinni jäänud, tuleb sellele rätik peale visata, et loomakese stressitaset vähendada. Seejärel tuleb lõks lihtsalt õue viia ning orav võimalikult kinnipüüdmiskoha lähedal lahti lasta. Harjumuspärasest elukeskkonnast kaugele viidud oravad reeglina ellu ei jää. Suletud avaused tasub jällegi tõrjevahendiga üle pihustada

 

Oravapojad

Väikese pesakonnaga oravate väljakolimisega on soovitatav mõni aeg oodata, kuniks pojad on suureks kasvanud ning ise minema läinud. Noorloomad lahkuvad sünnipaigast territoriaalsetel põhjustel enamasti umbes 12-14 nädala vanustena. Vahest juhtub, et mõni oravapoeg jääb vanematega samale territooriumile ning sellisel juhul tuleb kasutada väljatõstmismeetodeid. Kes ei malda oodata, vaid tahab oravatest koos poegadega võimalikult kiiresti lahti saada, peaks sundima oravaema ise oma poegasid transportima.

  • Selleks tuleb ennelõunasel ajal pööningule minna ning pesa üles otsida.
  • Seejärel tuleb pesa juures kergelt ringi surkida – näiteks võib pesa pealt pisut lahti tõmmata ja seda mõnikümmend sentimeetrit eemale nihutada. Kõige selle juures peab aga äärmiselt ettevaatlik olema, sest oravapojad on väikesed ja kaitsetud.
  • Segavaks teguriks võiks pesa juurde (umbes kahe meetri kaugusele) raadio mängima seada. Muusika asemel on parem eelistada mõnd jutusaadet.
  • Veel üks variant on võtta mõned vanad kaltsud ja nöörijupp ning nendest pall kokku keerata. Seejärel tuleb riidetompu majapidamisammoniaagi sees leotada ning see kusagile pesa lähedusse visata.
  • Järgmisel hommikul tuleb pesa uuesti üle kontrollida. Kui pesakond on minema viidud võib enamasti hakata sissepääsuavasid sulgema. Enne veel tuleb aga igaks juhuks ülejäänud pööningul samuti ringi vaadata, sest alati on võimalus, et oravaema viis oma pojad lihtsalt mõnda teise pööningunurka. Seda stsenaariumi aitab enamasti ennetada just raadio kasutamine.
  • Kui ema teab mõnd sobivat alternatiivset pesakohta, kulub tal pesakonna transportimiseks umbes tund aega. Kui ta peab uut pesa alles otsima või ehitama hakkama, kulub kolimiseks viis-kuus tundi.

Märkus. Talviti on oravatel raskem sobivat pesaehitusmaterjali leida. Eelmise pesa juures kasutatud puulehed on juba maha langenud ja sageli ei jää oravatel muud üle kui improviseerida. See tähendab, et oravad võivad kolida näiteks kuuri või aida alla, mittetöötavatesse sõidukitesse, kinnikaetud rõdudele, verandade alla või hoopis naabri pööningule.

squirrelrope
Oravad korstnas ja tõmbeventilaatoris

Märkus. Ühegi korstnasse jäänud looma peletamiseks ei tohiks kunagi kasutada tuld! See võrdub looma piinamise või surmaga.

  • Katuse poolt lähenedes tuleb korstna või ventilatsiooniava ees olevad katted eemaldada ning avausest mõni jäme köis või kangatükk (vana tekk või lina) alla lasta, et orav saaks seda mööda üles ronida. Köie või kangariba sisse võiks iga mõnekümne sentimeetri tagant sõlmed teha, et ronimispind pisut paremat tuge pakuks. Korstna alumise osani ulatamiseks peab teinekord kaks lühemat köie- või kangajuppi omavahel kokku siduma. Lisaks on soovitatav köie või kanga otsa mõni raskus siduda (näiteks haamer või naelatangid). Köis või kangariba tuleb aeglaselt alla lasta, et paremini aru saada, kui see põhja jõuab – eriti kui tegu on käänulise konstruktsiooniga. Ühtlasi tagab see väljaronivale oravale kindlama jalgealuse.
  • Kui raskus on põhja jõudnud tuleb köie või kanga ülemine otsa korstnasuu juurde kinni siduda ning ise eemale tõmbuda.
  • Orav peaks tunni kuni ööpäeva jooksul välja ronima. ORAVAID EI TOHI KUNAGI KAUEMAKS KUI ÖÖPÄEVAKS KORSTNASSE VÕI TÕMBEVENTILAATORISSE JÄTTA – VASTASEL JUHUL SUREVAD NAD VEDELIKUPUUDUSE TÕTTU.
  • Kui orav on välja pääsenud, tuleb korstnasuu spetsiaalselt selleks mõeldud kattega sulgeda, et sarnane olukord enam ei korduks. Tõmbeventilaatoritel on niigi enamasti spetsiaalsed katted olemas. Kui katte ja ventilaatori või korstna vahele jääb ikkagi oravatele piisavalt suur vahe, tuleks sinna ette ehitusvõrk panna.
  • Teine võimalus oravat korstnast välja saada on kamina- või ahjuuks lahti teha, et loomake majja pääseks. Seejärel võib juba vaadata allpool toodud soovitusi orava majast väljasaamise kohta.

Kui tegu on metallist korstnakonstruktsiooniga, võib lähtuda ülaltoodud juhistest. Tellistest korstnast peaks orav suutma ka omal jõul välja ronida. Kui loomake peaks aga alla koldesse kukkuma, ei saa ta enam omal jõul üles. Oravale vajaliku tugipinna andmiseks tuleb kamina- või ahjuuks lahti teha ning sealt mõni oks või laud üles seada, et orav ise üles pääseks.

Märkus. Enne kui orav koldest majja lasta, tasub selleks pisut ette valmistuda Tavaliselt juhtub üks kahest: orav kas jääb suurest hirmust kusagile ahjunurka konutama või hüppab – samamoodi suurest hirmust – kiiresti tuppa. Oravad on päevase eluviisiga ning pimeda saabudes ei ole lõksu jäänud oravaga enam midagi tarka teha – loomake jääb lihtsalt magama. Kui orav alles pärast videvikku avastatakse, võib kamina- või ahjuukse üsna julgelt lahti teha, sest suure tõenäosusega ei kipu loomake siis eriti agaralt tuppa. Nii saab koldesse ülespoole viiva oksa või lauajupi paigaldada ning oodata, et orava valgeks minnes jälle tegusaks muutuks ja ise välja roniks.

Väljapääs maja kaudu

Selleks, et majja lastud orav uuesti õue saada, tuleb kõik uksed peale ahju- või kaminaga toa oma kinni panna. Toas tuleb omakorda kõik kardinad ette tõmmata ning vajadusel kõik valgusallikad ajalehtedega kinni katta. Lahti tuleb jätte vaid see aken või uks, kust orav välja peaks minema. Väljapääsuks mõeldud uks või aken tuleb võimalikult lahti teha ning vajadusel eemaldada akna ette paigaldatud putukavõrk. Kui kamina- või ahjuuks nüüd lahti teha, et orav välja pääseks, tormab loomake otsemaid päästva valguse suunas.

Märkus. Kui orav on korstnas kinni, tuleb loomakesse koldesse saamiseks suitsutoru siiber lahti teha.

Squirel

Oravad lindude toidumajas

  • Selleks, et oravaid lindude toidumajja ei pääseks, võib linnumaja traadi otsast alla riputada.
  • Poodides on saadaval ka oravakindlad lindude toidumajad.
  • Kui tegu on vaia otsa kinnitatud toidumajaga, võib vaia vaseliiniga määrida, et oravad selle peal ronida ei saaks.

 

Mida teha, kui oravad hakkavad aiatööriistu närima?

  • Soovitatav on aiatööriistad tõrjevahendiga üle pihustada.
  • Koduse lahenduse jaoks võib kasutada vees lahustatud Tabasco kaste segu (üks supilusikas liitri vee kohta).

 

Mida teha, kui oravad hakkavad puid närima?

  • Soovitatav on kasutada spetsiaalset tõrjevahendit.
  • Selleks tuleb tõrjevahend aiavooliku otsa kinnitatavasse kanistrisse valada ning sellega kogu puu üle lasta.
  • Nii tunduvad puukoor ja lehed orava jaoks veel mitu nädalat vastiku maitsega.

Ettevaatust! Pritsida ei tohi tarbimiseks mõeldud puu- või aedvilju. Lisaks on soovitatav kasutada kaitsevarustust, et mitte ise kogemata tõrjevahendit sisse hingata – see võib paariks tunniks suhu kibeda maitse jätta. Hea oleks ka lähedal elavaid naabreid pritsimise osas hoiatada.

Märkus. Oravatest vabanemiseks ei soovitata neid kinni püüda ja ümber asustada. Oravad on territoriaalse eluviisiga loomad. See tähendab, et maja ümber elavad oravad aitavad teisi oravaid eemale hoida ja kokkuvõttes püsib ümberkaudsete oravate hulk kontrolli all. Ümber asustatud oravate asemel kolivad aga peagi uued elanikud ning tegelik probleem ei kao kuhugi.