Üldjuhul on asju juurde muretseda palju kergem kui neist lahti saada. Kui kodus on kõikjal segadus, panipaigad pilgeni täis, iga vaba pind millegi poolt hõivatud ning puudub korralik elamisruum ja liikumisvabadus, siis tuleb käised üles keerata ja korralagedusega võitlema hakata. Rämpsu kogumise harjumusest on vaja vabaneda.
Järgnevad näpunäited aitavad oma ümbrust organiseerida ja kaosesse korda luua.
- Alustamine. Kõigepealt tuleb paika panna, millest alustada. Esimene takistus, mis ületada tuleb, on tegelikult edasilükkamine, sest just seetõttu muututaksegi rämpsukogujateks. Iseenda ja oma lähedaste heaolu silmas pidades, tuleb langetada otsus koristama hakata. Algatuseks võiks teha nimekirja kõikidest asjadest, mis põhjustavad rahulolematust, näiteks liiga pungil riidekapp või põrandale kuhjuvad ajakirjad. Esimesest punktist alates tuleb terve nimekiri läbi käia. Samas ei tohiks korraga liiga palju ette võtta, vaid pigem planeerida üks asi nimekirjast ühe nädala jaoks.
- Asjade jaotamine. Mingit kindlat ala koristades tasuks kõik asjad näiteks sahtlitest ja kappidest kuhugi puhtama koha peale koguda ja siis tarbetud asjad välja selekteerida. Asjade (riided, köögitarvikud, ajakirjad jne) sorteerimisel peaks silmas pidama kolme jaotust: alles hoida, ära visata, ära anda. Vaid hädavajalikud ja/või need asjad, mis viimase aasta jooksul kasutust näinud on, tuleks alles hoida. Need asjad, mis on heas seisukorras, aga mida keegi ei kasuta, peaksid minema ära antavate asjade hunnikusse ja täiesti väärtusetu kraam tuleb panna prügikasti minevate asjade hulka.
- Hoiustamiskohad. Et majapidamine puhtam oleks, tuleb teada, kuhu miski käib. Selle asemel, et panna asju täiesti suvalistesse kohtadesse või sinna, kus parasjagu ruumi leidub, on targem iga asja jaoks oma koht määrata. Näiteks võib otsustada, et arvete, kviitungite ja reklaamlehtede jaoks on eraldi kaustad dokumentide riiulis. Köögis võiks kõik söömiseks ja söögi tegemiseks mõeldud nõud eraldi kappidesse panna jne.
- Sildid, karbid ja muud hoidikud. Kõikvõimalikud hoiustamisvahendid aitavad asjadel oma kohal püsida. Plastikust konteineritesse, korvidesse ja karpidesse on hea panna sama tüüpi asju. Sildid aitavad aru saada, kuhu miski käima peaks ja kust mida leida. Olemasolevast vabast ruumist saab võtta viimast, kui kasutada sahtlite ja igasugu kappide jaoks mõeldud ruumijagajaid.
Puhtad pinnad. Kui suurem segadus on ära koristatud ja hädavajalikud asjad oma kohale seatud tuleb saavutatud korda ka hoida. Parim moodus korralageduse vältimiseks on igasugu esemetega tegelemist mitte edasi lükata. Näiteks võiks postkasti sisu vedelema jätmise asemel harjutada sisse kombe see koju saabudes kohe üle vaadata ja ära sorteerida Samuti tuleks iga asi, mida enam ei kasutata, oma kohale tagasi panna.
