Tsellu- ja klaasvill on kaks kõige levinumat puistevilla tüüpi, millel mõlemal on omad plussid ja miinused. Seetõttu annavad erinevad inimesed ka erinevaid soovitusi. Järgnevalt on täpsemalt välja toodud klaas- ja tselluvilla peamised erinevused.
Soojustus
Klaas- ja tselluvilla soojustusomadused on üsna sarnased. Ehkki tselluvilla soojustakistus ehk R-väärtus on mõnevõrra kõrgem (tselluvilla vastav näitaja on 0,52 m2K/W ning klaasvillal jääb see vahemikku 0,37-0,48), vajub see aja jooksul kokkupoole ja võib seega mõned kohad kas päris soojustamata või vähema soojustusega jätta (eriti seintel). Klaasvilla tootjad on välja arendanud sellise puistevilla lahenduse, mis nende sõnul vajuma ei hakka.
Tselluvilla soojustusomadused erinevate temperatuuride juures ei muutu. Klaasvilla puhul on aga seoses temperatuurilangusega täheldatud ka soojustusomaduste vähenemist. Äärmuslike temperatuuride juures võib soojuspidavus väheneda lausa 50%.
Terviseriskid
Tsellu-puistevilla valmistatakse peaasjalikult vanapaberist, mis endast mingit ohtu ei kujuta ja pikemaajalisi terviseriske põhimõtteliselt kaasa ei too.
Klaas-puistevill koosneb ülipeenetest klaaskiududest, mida võib pidada kantserogeenseteks, kuivõrd need mikrokiud võivad sissehingamisel kergesti kopsu sattuda. Seda potentsiaalset terviseriski tasakaalustab aga tõsiasi, et soojustus enamasti ikkagi kaetakse millegagi või siis paigaldatakse sinna, kus inimesed sellega kokku ei puutu (näiteks pööningule) ja kiud ei satu õhku, kus neid võiks sisse hingata. Näiteks USA Tervishoiu ja Teenindusministeerium on Kongressile saadetud kirjas kinnitanud, et nad ei pea klaasvilla inimestele nende igapäevaste toimetuste juures ohtlikuks.
Ohutus
Tselluvilla toormaterjal – vanapaber – on ilmselgelt süttimisohtlik. Probleemi lahendamiseks on valmistajad seda tootmise käigus boorhappe, ammooniumsulfaadi või booraksiga töödelnud ja sedasi tulekindlamaks muutnud. Lisaks muudele headele omadustele tõrjuvad need kemikaalid ka hiiri ja muid närilisi. Tuldtõrjuvate kemikaalide toimimisvõime sõltub tootmisprotsessi aja teostatud kvaliteedikontrollist.
Klaaskiududest valmistatud klaasvill ei põle juba pelgalt oma koostise tõttu (küll aga võib see sulada, kui temperatuur on äärmiselt kõrge).
Muud tegurid
Tselluvillas on taaskasutatud materjalide osakaal suurem kui klaasvillas. Klaasvilla tootjad teevad selles vallas küll üsna head tööd ja kasutavad tootmisprotsessi juures umbes 35% ulatuses taaskasutatud materjale, ent tselluvillas on taaskasutatud tooraine hulk keskmiselt üle 75%.
Lõpetuseks
Klaasvill on end soojustusmaterjalina ja helineelajana juba aastate jooksul tõestanud, samas kui tselluvill on uuem nähtus ja suudab sellegipoolest klaasvillale arvestatavat alternatiivi pakkuda. Mõlemad materjalid saavad kodu soojustamisega hästi hakkama. Ühe või teise kasuks otsustamisel peaks kaaluma pigem teisi tegureid, nagu hinda ja poodide varustatust, paigaldajate oskusi ja mainet (kui lasta töö enda eest ära teha) ning isiklikke keskkonnateemalisi eelistusi.
