Ilmad on veel kenad ja õues mõnus. Kool pole samuti veel alanud, nii et tööjõu leidmine ei tohiks ülemäära keeruline olla. Suvi on just sobiv aeg maja värvimiseks ning ettevõtlikumad isetegijad võivad kogu projekti edukalt ühe nädalavahetuse (ehkki võib-olla keskmisest pikema) sisse mahutada. Paraku kipuvad suvised majavärvijad ikka ja jälle samu vigasid tegema. Aeg on eelkäijate möödapanekutest ükskord õppust võtta.
Ettevaatust pliiga
Vanade hoonete puhul on võimalus, et selle värvimiseks on omal ajal kasutatud pliid sisaldavat värvi. Plii baasil värvid on tervisele äärmiselt ohtlikud ja nendega kokkupuutumine võib lausa ajukahjustusega lõppeda. Plii käsitsemise osas kehtivad isegi eraldi tööohutuse nõuded (määrus „Plii ja selle ioonsete ühendite kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“). Kahtluse korral on igal juhul soovitatav tellida analüüs, mis plii-värvi olemasolu kas kinnitaks või ümber lükkaks. Kindlasti tuleks uurida ka peamise värvikihi all olevaid vanu värvikihte. Pliiga töötamises osas tasub konsulteerida ehitusekspertidega ning viia end kurssi vastavate tööohutuse nõuetega. Parem karta kui kahetseda.
Sobiv värv
Kõige sagedasem viga, mida maja väliskülgesid värvima hakates tehakse on tööks sobimatu värvi valimine. Kui vana värv on õlibaasil, tuleb maja ülevärvimiseks samuti õlibaasil värvi kasutada. Kui tegu on aga lateksvärvi või veebaasil värviga, tuleb tööks muretseda lateksvärv. Olemasoleva värvi kindlaksmääramine on võrdlemisi kerge. Tuleb lihtsalt üks vana lapp denatureeritud piiritusega kokku teha ning sellega seina hõõruda. Lateksvärvi puhul võtab denatureeritud piiritus osa värvi maha. Samas ei pruugi kogu maja sugugi üht tüüpi värviga kaetud olla. Raamid, aknalauad, uksed ja liistud tuleks igaks juhuks kõik eraldi üle kontrollida. Vale värvi kasutamise tulemuseks võivad olla kooruvad seinad ning see oleks juba tõeline värvikatastroof.
Seinad puhtaks
Teiseks levinud veaks on määrdunud pindade värvimine. Kui vähegi võimalik, tuleks värvitavad seinad enne tööga pealehakkamist survepesuriga ära puhastada. Survepesuritega saab seina isegi pesuvahendiga ära pesta ning seejärel puhta veega üle loputada. Esmalt tuleb aga kindlasti akende eest kõikvõimalikud võred ja luugid eest ära võtta (kui neid on), et aknad samuti puhtaks saaksid. Kel endal survepesurit ei ole, võib selle laenuks küsida või rentida. Kui muidu ei saa, siis tuleks seinad vähemalt aiavooliku abil puhtaks pesta ning autopesuharjaga (pikendusvarrega) üle käia. Enne kruntimist või seinas olevate lõhede ja pragude täitmist tuleb majal päev või paar kuivada lasta.
Ettevalmistustööd ilma kiirustamata
Kui õige värv on leitud ja värvitavad pinnad ära puhastatud, võib alustada ettevalmistustöödega. Tarbetu kiirustamine kuulub jällegi nende suurte vigade hulka, mida majavärvijad tegema kipuvad. Korraliku värvitöö juures hõlmab õige ettevalmistus 80% kogu protsessist. Lahtise või kooruva värviga alad tuleb kolmnurkse kaabitsaga puhtaks tõmmata ning liivapaberiga (P120) üle lihvida. Katmata plastvooder või puit tuleks katta õlibaasil kaitsva laki või kruntvärviga. Tegelikult tuleks värvist puhastatud alad pärast lahtise värvi mahakraapimist ja lihvimist kohe üle pühkida ja kruntida. Tolmu pühkimiseks tasub üks puhas pintsel alati käepärast hoida ning puhastatud kohad lapiga üle tõmmata. (Ehituspoodidest võib leida spetsiaalselt tolmu ja väikeste prahiosakeste eemaldamiseks mõeldud lappe.) Soovitatav on kasutada eraldi värvipotti ja sinna umbes kahe-kolme sentimeetri jagu krunti valada – nii saab pintsli pärast kasutamist kohe otsapidi potti panna. Kui kasutada täis värvipotti ning pintsel tööde vahepeal risti üle poti ääre panna, võib see väga halvasti lõppeda. Ometi kiputakse sedagi viga ikka ja jälle uuesti tegema. Õhu kätte jäetud pintsel kuivab kiiresti ära ning värvipotile (ning mujalegi) jäävad pintsli pealt tilkuvast värvist inetud jäljed.
Lõhed ja praod kinni
Kõikvõimalikud vahekohad, praod ja augud tuleb kvaliteetse silikooniga kinni panna. Vajadusel tuleb vana täitematerjal esmalt kaabitsa otsaga välja tõmmata ning alles seejärel võib avaused ettevaatlikult silikooniga täita ja sõrmega üle siluda. Seejuures on soovitatav sõrmede loputamiseks puhas veeämber käepärast hoida. Vastasel juhul hakkab silikoon hakkab kergest sõrmede külge kogunema. Pragude täitmise juures ei tohi ühtegi kohta ära unustada. Sageli jääb vaatlus pinnapealseks ning teatud kohad nagu näiteks aknalaudade alused jäävad sootuks tähelepanuta. Taolistest kohtadest pääseb niiskus kerge vaevaga läbi ja tulemuseks võivad olla pehkinud aknalauad.
Redeli kasutamine
Veel üks asi, millega sageli ettevaatamatult või suisa valesti ümber käiakse on redel. Pikendatava redeli ülemine ots tuleb asetada selliselt, et see ei jääks välisvoodri peale, vaid laudade serva alla – vastasel juhul võib redel maja seina kahjustada. Redeliga ümberkäimine on eriti oluline alumiiniumfasaadi või plastikust välisvoodri värvimisel, sest valesti paigutatud redel jätab seinale näotud mõlgid. Pikendusredelitele on soovitatav muretseda eraldi pehmendused. Lisaks muule tuleks kindlasti ka sõber appi kutsuda, kes töö ajal redelit alt kinni hoiaks ning sedasi kindlustunnet annaks.
Tasa ja targu
Viimase asjana tuleb veel üle toonitada, et ei värvimistööks tuleb parajalt aega varuda – pole mingit mõtet üritada ühe paksu värvikihiga kogu tööga valmis saada. Välisseinade värvimisel tuleb alati arvestada kahe värvikihiga. Samuti ei maksa värvida kuuma ja päikeselise päevaga. Sellisel juhul kuivab värv lihtsalt liiga kiiresti ära ning tööst ei tule midagi välja.
