Sisukord (vajuta et avada)
Lilleõite kuivatamine on lihtne ja lõbus ajaviide, ja mis kõige parem: selleks ei ole vaja kalleid või raskesti hangitavaid töövahendeid. Käsitööpoodides müüakse küll eraldi taimepresse, aga need pole lillede kuivatamiseks sugugi vajalikud. Ainukesed asjad, mida lillede pressi alla panekuks vaja läheb on mõni raske ese, vedelikku imav paber ning soojus.
Töövahendid
Kuivatamiseks ja pressimiseks sobiv raskus peab olema lapik ja raske – need on ainsad kriteeriumid. Sageli kasutatakse selleks näiteks telefoniraamatuid või sõnastikke, samuti entsüklopeediaid. Lilli ei tohiks panna otse raamatulehtede vahele, sest see võib lehti määrida. Kuivatamiseks valitud lilled tuleb hoopis riiulile eraldi paberilehtede vahele asetada ning raamat raskuseks kõige peale panna. Lisaks on soovitatav lilled ja paber omakorda kartongi vahele panna. Kõvem kartong hoiab taimede paksemad ning peenemad kohad kenasti paigal, et need liikuma ei hakkaks ja muljuda ei saaks.
Ehkki saadaval on ka spetsiaalseid vett imavaid käsitööpabereid, sobivad lillede jaoks väga hästi ka mitmekihilised paberrätikud või puhas ajalehepaber. Puhta ajalehepaberi pakke võib otsida näiteks kunsti- ja kontoritarvetele pühendatud poodidest.
Suuremamahulise kuivatamise jaoks võiks endale aga ise pressi valmistada. Selleks läheb vaja kahte ühesuurust, umbes 1,5-2,5 cm paksust vineeritükki, millest konstrueerida pressi alumine ja pealmine osa. Tükid ei tohiks olla suuremad kui 23×30 cm.Vineeritükkide nurkadesse tuleb puurida augud ning tükid omavahel poltidega ühendada, nii et neid saaks liblikmutrite abil tugevalt kokku suruda. Vineeritükkide vahele tuleb aga vaheldumisi panna sobivasse surusesse lõigatud (imavat) paberit ja kartongilehti, alustades mõlemalt poolt kartongiga. Kes ei taha või ei saa auke puurida, võib vineeritükkide kokkusurumiseks ka klambreid kasutada.
Kõige paremad tulemused saab polsterdatud pressi abil. Selleks on vaja kahte tugevat töötlemata kartongilehte või puitlaastplaadi tükki, kiudtäidist ja tükikest nailonkangast trikooriiet. Kuna kiudtäidist valmistatakse vett mitteimavast polüestrist, võimaldab see niiskusel ära aurustuda. Suuremate lillede jaoks nagu roosid, karikakrad, daaliad, kukekannused ja pruudililled peab polsterdus olema umbes nelja sentimeetri paksune. Väiksemate ning õrnemate lillede puhul nagu meelespead, võõrasemad ja kannikesed, piisab ka 1,5 cm polsterdusest.
Pressi valmistamiseks tuleb ühele kartongilehele kangaliimi kanda ning sinna kiudtäidis kinnitada. Seejärel tuleb ka kiudtäidisele liimi kanda ning selle külge omakorda riidetükk liimida. Polsterdamist vajab ainult üks pressipool, sest vastasel juhul ei suuda press kuivatamiseks ja kokkupressimiseks vajalikust survet avaldada.
Lillede korjamine
Parim aeg kuivatamiseks mõeldud lehtede ja õite korjamiseks on kuiva suvepäeva pärastlõuna. Sel ajal on taimede niiskussisaldus kõige madala. (Ühtlasi on see halvim aeg vaasi panemiseks mõeldud lillede korjamiseks.)
Kõige paremini sobivad kuivatamiseks sellised taimed, mis on juba looduslikult üsna lapikud nagu karikakrad, võõrasemad, maikellukesed, tulikad ja kannikesed. Lisaks sellele on kerge kuivatada ka murtudsüdameid, kurerehasid, kipslilli ning kellukaid. Kuivatada ja pressida saab ka muid taimi. Maasikalehed, luuderohi, mündid, lavendel ja aedsalvei on kõik tänuväärseks kuivatamismaterjaliks. Lisaks võib julgelt katsetada ka muude lillede ning taimedega. Võib julgelt katsetada.
Kuivatamiseks tasub korjata lahtisi õisi. Iga õis tuleb korjata koos lühikese (umbes poolteist sentimeetrit) varrevaruga. Korjates tuleb lilleõied ettevaatlikult korvi laiale laotada, et need üksteisega kokku ei puutuks. Lilled tuleb võimalikult kiiresti pressi alla panna, enne kui need õhu käes kuivama hakkavad.
Taimede kuivatamine pressi all
Erinevate taimede pressimine käib eraldi. Nii näiteks tuleks kõik kannikesed kuivatada ühtede paberilehtede vahel ning võõrasemad omakorda teiste paberilehtede vahel. Ühele lehele laotud taimede vahele tuleb umbes poolteist sentimeetriti vaba ruumi jätta. Iga õiekihi vahele tuleb panna vähemalt kaks paberilehte (ajalehepaber, paberrätikud vms). Korraga ei tohi pressi alla panna üle kolme taimekihi. Suuri, lopsakaid õisi nagu roose või pojenge peab kuivatama ükshaaval. Roosid võib enne kuivama panemist ka pikkupidi pooleks lõigata – kõigepealt varre ja õie ühendumiskohast piki vart alla ning seejärel ülespoole läbi kroonlehtede. Mõlemad õiepoolikud tuleb üksteise vastu suruda.
Selleks, et taimed säilitaksid oma algse värvuse ja äratuntava kuju, tuleb kindlustada ühtlane kuivatustemperatuur. Soojema ilmaga võib pressi paigutada näiteks pööningule või auto pakiruumi. Jahedamatel aegadel võib aga kasutada 40 kraadini soojendatud ahju. Kui ahi on õige temperatuurini jõudnud, võib selle välja lülitada ning taime pressi sinna sisse asetada. Sama protsessi tuleb korrata iga päev, kuniks taimed on ära kuivanud. Hea mõte on ahju juurde meeldetuletuseks väike silt jätta („Lilled ahjus!“).
Kuivamisaeg sõltub temperatuurist, niiskussisaldusest ja taimeliigist. Väiksemad õied kuivavad juba nelja-viie päevaga. Suurematel võib selleks aga lausa kaheksa päeva kuluda. Kuivanud ja pressitud lilled on jäigad ning meenutavad paberit. Kui lilled pressi alt enne täielikku kuivamist ära võtta, võivad nad kokku tõmbuda ja lokkima hakata.
Kui lilled on paberi külge kinni jäänud, on abi peene teraga noast – see tuleb lihtsalt ettevaatlikult taimede all libistada ja probleem ongi lahendatud. Niisama jõuga tõmmates lähevad haprad lilled lihtsalt katki. Lapikuks pressitud polüestrist polstrit saab taastada aurutamise abil. Kasutamist ootavaid lilli tuleks hoida kuivas ja soojas kohas mõne karbi sisse salvrättide vahele paigutatuna. Kuivatatud ja pressitud lilli saab kasutada näiteks kirjapaberi ilustamiseks, kaartide meisterdamiseks, samuti kingituste ning fotode kaunistamiseks.
