Laste mänguväljaku ülesseadmine – viis asja, mida silmas pidada

2259

Lastele mänguväljaku tegemiseks vastavate seadmete ostmine pole kaugeltki lust ja lillepidu. Silmas tuleb pidada kõike, mis puudutab ohutust ning samuti kerkib esile vastutuse küsimus, kui naabrid või sõbrad juhtumisi külla mängima tulevad.

Eakohane mänguväljak
Paljud mänguväljakul saadud vigastused on põhjustatud sellest, et lastel lubatakse mängida sellistel atraktsioonidel, mille jaoks nad on veel liiga väikesed. Mänguväljaku seadmed ja atraktsioonid on suunatud peamiselt kolmele suurele vanuserühmale: kuni 2aastased, 2-5aastased ja 5-12aastased. Soovimatute vigastuste vältimiseks tuleks oma laps vastavasse sihtrühma paigutada. Kui peres on lapsi mitu ja neil on suurem vanusevahe, võib mänguväljaku tegemine küll keskmisest kallimaks osutuda, aga vigastada saanud lapse ravimine võib osutuda veel kallimaks ja tuua kaasa ohtralt südamevalu.

Seadmete ja atraktsioonide alused
Mõned mänguväljaku seadmed tulevad koos aluspindadega, millele vastav atraktsioon paigaldada tuleb. Need aluspinnad peaksid olema paksud ja pehmest materjalist, nii et lapsed päris kõvale pinnale ei kukuks. Seadmeid ei tohiks lihtsalt mulla, muru või betoonpinna peale panna ja eeldada, et see on ohutu. Pinnase erosioon võib ebastabiilseks muuta nii ümbritseva mänguala kui atraktsioonid. Aluspinnaks sobivad hästi kummist matid, aga ka liiv ja hakkpuit.

Ohtlikud puitkonstruktsioonid
Ehkki miski pole 100% kindel, on mitmel pool ehituses, kaasa arvatud laste mänguväljakute seadmetes, kasutatud töödeldud puiduga seotud teatud ohutusmured. Puidu töötlemiseks kasutatavad kemikaalid võivad eriti just väikelaste tervisele ohtlikud olla. Niisiis tasub sellega arvestada ja kemikaalidega töödeldud puidust tehtud seadmeid mitte osta, vähemalt kuniks ei ole teada, mis on selliste kemikaalidega kokkupuutumise pikaajalised mõjud.

Kaitsepiirded
Kõikidel maapinnast kõrgemal olevatel mänguvälja atraktsioonidel peaksid olema kaitsepiirded, et lapsed nende pealt maha ei kukuks. Tõsiste vigastuste tekkimise oht on piisavalt kõrge, et kaitsepiirete ja rööbaste paigaldamine pole mitte valik, vaid vajadus. Piirdepuudel ei tohiks olla rohkem kui üheksa sentimeetrised vahed, muidu võivad väiksemad lapsed pea nende vahelt läbi panna ja sedasi kinni jääda.

Paraja vahega kiigud
Kui kiigud on liiga lähestikku, võivad lapsed omavahel kokku põrgata ja kõvasti haiget saada. Kindel vahe on vähemalt 60 cm. Sobiva vahe mõõtmiseks tuleb lähtuda kiikude kõige välimistest osadest. Kui seista kiikude ees, peaks mõõtma kahe sisemise keti või nööri vahet. Mõõta tuleks ka kiigu ja raami vahet – seegi peaks vähemalt 75 cm olema.

Uutele seadmetele on valmistaja enamasti lisanud täpse info nende suuruse, kasutatud materjalide ja osade vahekauguse kohta. Kasutatud konstruktsioonide ostmisel tuleb aga pisut uurimistööd teha, et kogu soovitud info kätte saada.