Kui praegused negatiivsed tendentsid samas tempos jätkuvad, võib tulevase põlvkonna eeldatav eluiga osutuda madalamaks kui nende vanematel. 2013. aastal avaldatud Eurostati sotsiaalse statistika aastaraamatu kohaselt on iga kümnes Eesti kooliealine laps ülekaaluline. Lapseea ülekaalulisust on seostatud tõsiste terviseprobleemidega: noores eas avalduvad südamehaigused, 2. tüüpi diabeet, sapikivid, uneapnoe ning kõrge vererõhk.
Peamised laste istuvat elustiili soodustavad tegurid on televiisor, arvuti ja videomängud. Kuna lapsed kipuvad sageli liialt palju aega televiisori ees veetma, on soovitatav seada ajalised piirangud nii telekavaatamisele, videomängude mängimisele kui arvuti ja muude nutiseadmete kasutamisele. Samuti on oluline, et lapsed oleksid iga päev vähemalt tund aega kehaliselt aktiivsed. Vanemad peavad lapse tegemistele rohkem tähelepanu pöörama ja uurima, nii lapse huvide kui ümbruskonnas pakutavate huviringide kohta.
Üldjuhul on ülekaalulised lapsed oma kaaluprobleemist vägagi teadlikud. Seetõttu on arstid seisukohal, et kõige otsesemad ülekaalulisuse tagajärjed laste jaoks on sotsiaalne tõrjutus, madal enesehinnang ning depressioon. Lisaks mõjutavad lapse enesepilti nii vanemate kui eakaaslaste suhtumine ja harjumused. Seepärast peavadki vanemad omaenda käitumisega lastele eeskuju näitama. Laste jaoks on oluline tunda end armastatuna olenemata kehakaalust.
Kindlasti tuleks jälgida, et toidukordadega saadaks kätte päevane soovitatav kogus (GDA) vitamiine, mineraale ja valke. Lastele suunatud kaalulangetuskavade osas tasub pöörduda arsti poole. Lapse kaalu tervislikkuse hindamisel ning kaaluprobleeme põhjustavate tervisehädade välistamisel või avastamisel on arstid kahtlemata kõige paremad eksperdid.
Mõned soovitused, mida jälgida lapse toitumise tervislikumaks muutmisel:
- Norimine ja kritiseerimine ei anna tulemust.
- Toitu ei tohi kasutada karistamiseks või premeerimiseks.
- Lapsed järgivad teiste eeskuju, nii et vanematel tuleb ka enda toitumisharjumused üle vaadata.
- Kogu perekond peab panustama toitumises tehtavate muudatustesse.
- Alustama peaks lihtsamatest asjadest: valida madala rasvasisaldusega või rasvavabad tooted, asendada sai täisteratoodetega ning valmistada toitu pigem ahjus kui praepannil.
- Tuleb leida nippe, kuidas kasulikud toiduained nagu puu- ja aedviljad lastele isuäratavamaks ning vastuvõetavamaks muuta, näiteks teha smuutisid või lisada rohelisi aedvilju pikkpoisi või pitsakatte sisse.
- Soovitatavalt võiks kogu perekond oma elustiili aktiivsemaks muuta.
- Tasub meeles pidada, et lastel, kes vaatavad päevas viis või enam tundi televiisorit, on neli korda suurem tõenäosus ülekaaluliseks muutuda kui neil, kes veedavad teleka ees kaks või vähem tundi.
- Selleks, et lastel tekkiksid hobid, tuleb neid julgustada tegelema asjadega, mis neid huvitavad (näiteks võitluskunstide, tennisemängu või matkamisega).
- Kindlasti tuleb jälgida, et laps tarbiks päeva jooksul piisavalt vett.
- Ülekaalulise lapsega tasub igal juhul ka arsti vastuvõtule minna, et arutada elustiilimuutusi ning välistada kaaluprobleemide põhjusena mõni muu tervisehäda.
- Söögikorrad tuleks muuta võimalikult meeldivaks – soovitatav on telekas selleks ajaks välja lülitada ja taustaks hoopis vaikselt muusika mängima panna
- Järskude muutustega kaasneb liialt pingeid ning suurem läbikukkumisoht.
- Lapsed peavad kindlasti korralikult hommikust sööma. Hommikusöök äratab ainevahetuse üles ja annab lastele päevasteks tegemisteks vajaliku energia.
- Kindlasti tuleb hoiduda sagedasest rämpstoidu söömisest ning kiirtoidukohtade külastamisest.
