Kogumishullus kontrolli alla – viis asjalikku mõtet

609

Koheva sabaga hall-metshamstri peamine levikuala on Ameerika Ühendriikide lääneosa ja Põhja-Mehhiko. See konkreetne näriline on tuntud kõikvõimalike asjade kogumise poolest, mille ta siis oma väiksesse, täis kuhjatud pessa tassib. Õigupoolest ongi see väike loomake kogumishulluse võrdkujuks.
Sarnaselt nendele närilistele, kannatavad ka mitmed inimesed samasuguse kogumistõve käes ja muretsevad endale üsna kasutuid asju. Aegamööda „kollektsioon“ aina täieneb, kuni maad võttev korratus hakkab juba igapäevaelu segama.
Kogumisvajadusega inimesed, kes tahavad ümbritsevast soovimatust prahist lahti saada, peaksid endalt enne millegi uue muretsemist küsima järgmised viis küsimust.

Kas seda on ikka vaja?
Jah või ei? Enamasti korjatakse asju kokku mingit ebamäärast tulevikku silmas pidades – küll kunagi vaja läheb või kasutama hakatakse. Lõpuks, kümme aastat hiljem, seisab see sama asi ikka veel täiesti kasutamata. Kui asi pole koheselt kasutatav või vajalik, siis on targem sellest vabaneda.

Kas selle jaoks on ruumi?
Kui silmas peetav asi pole juba kusagile ära paigutatud, siis suure tõenäosusega polegi selle jaoks kusagil ruumi.

Kas ostmise ainuke põhjus on allahindlus?
Asjade ostmine lihtsalt seetõttu, et need on allahinnatud või nende jaoks on sooduskupong, tähendab nii raisatud ruumi kui raha (maksata tuleb ka allahinnatud kauba eest). Poodi tuleb minna ainult vajalike asjade järgi ja alles siis, kui vastav vajadus tekkinud on.

Kas tegu on impulssostuga?
Paljud inimesed kannatavad ka „osta nüüd, mõtle hiljem“ sündroomi all. See on sama tüüpi suhtumine kui politseinik kõigepealt tulistaks ja alles siis käsiks seisma jääda – kahju on juba tehtud. End impulssostult tabades on targem lihtsalt ost katki jätta ja paar päeva mõelda, kas seda asja üldse vaja on. Enamasti ununeb see kangesti hädavajalikuna tundunud ese 24 kuni 48 tunni jooksul.

Kas midagi väga sarnast on juba olemas?
Kogumisharjumuse ohvritel on sageli tunne, et ühest eksemplarist ei piisa. Neil on vaja veel kahte või kolme samasugust asja lihtsalt igaks juhuks kui originaal läheb katki, varastatakse või kaob ära. Tegelikult pole mingit vajadust koguda asju, mis juba olemas on – kasutada saab niikuinii vaid ühte korraga.

Kui võtta end kokku ja küsida endalt enne iga ostu sooritamist, kelleltki pruugitud asja vastuvõtmist või prügikasti kõrvalt millegi üles korjamist need viis küsimust, võib peagi märgata, kuidas kodus valitsevasse asjade segadikku kord sigineb.
Mis järgmiseks? Juba olemasolevad asjad tuleb ära sorteerida vastavalt sellele, kas neid on vaja või mitte. Nagu öeldakse: tõde teeb vabaks… vabaks kogumishullusest ja kasututest asjadest.