Sisukord (vajuta et avada)
Miks kasutada bitcoin’e?
Bitcoin on võrdlemisi uus valuuta, mis on alles nüüd tavainimeste rahandusteadmistesse jõudmas. Paljudele jääb aga siiani arusaamatuks, miks nad üldse selle kasutamise nimel vaeva peaksid nägema.
Miks kasutada bitcoin’e? Järgnevalt toome välja kümme head põhjust, miks oma aega investeerida ja selle virtuaalse valuutaga lähemalt tutvust teha.
See on kiire
Kui pangale esitatakse kontole sissemakse tegemiseks tšekk, mis on väljastatud mõnest teisest pangast, külmutab saajapank vastava rahasumma mitmeks päevaks, kuna peab veenduma, et lubatud vahendid on tõepoolest tagatud. Ka rahvusvahelised pangaülekanded võivad sarnastel põhjustel üsna kaua aega võtta. Bitcoin’i ülekanded on seevastu üldjuhul märksa kiiremad.
Kui tegu on kinnistumata tehinguga ehk kui kaupleja võtab riski ja nõustub tehinguga, mida pole bitcoin’i blokiahelas veel kinnitatud, toimub ülekanne lausa silmapilkselt. Kui kaupleja nõuab tehingu kinnistamist, võtab ülekanne umbes kümme minutit. See on märksa kiirem kui mis tahes pangaülekanne
See on odav
Kuidas palun? Kas siis krediitkaarditehingud polegi silmapilksed? On tõepoolest. Aga selle privileegi eest tuleb kauplejatel (ja võimalik, et ka teil) raha välja käia. Mõned kauplejad võtavad tasu ka krediitkaarditehingute eest, sest nad peavad ise nende teostamise pealt vahendustasu maksma. Bitcoin’ide ülekandetasud on väga väikesed, sageli lausa olematud.
Keskvalitsused ei saa seda ära võtta
Kas mäletate veel, mis 2013. aasta märtsis Küprosel toimus? Riigi keskpank tahtis enda rekapitaliseerimiseks tagasi võtta kõik 100 000 € ületavad kindlustamata hoiused, külvates riigi kodanike seas seeläbi suurt ärevust. Alguses kippus keskpank hoopis tavainimeste säästude kallale ja soovis võtta teatud protsendi alla 100 000 € jäävatest hoiustest. Bitcoin’ga poleks see võimalik. Kuna tegu on detsentraliseeritud valuutaga, on see teie omand. Ühelgi keskvõimul pole bitcoinide üle voli ja seega ei saa pank neid teilt ära võtta. Selles peitub oluline kindlustunne, eriti kui teie usaldus traditsioonilise pangasüsteemi vastu on raugemas.
Bitcoin’idega tehtud tehinguid ei saa tühistada
Pärast saatmisnupule vajutamist on bitcoin’id igaveseks läinud. Ilma teise poole nõusolekute ei saa bitcoin‘e saatnud isik neid enam tagasi. Selline süsteem raskendab krediitkaarditehingute eeskujul levinud petuskeemide korraldamist, kus inimene kõigepealt ostab midagi ja võtab seejärel oma pangaga ühendust, et maksekorraldus ja seega ka tehing tühistada.
Teie makseteavet pole võimalik kauplejatelt varastada
See on väga oluline punkt. Suurem osa praegustest internetiostudest tehakse krediitkaardiga, aga 1920ndatel ja 30ndatel, kui esimesed krediitkaartide eellased kasutusele võeti, polnud internetti veel leiutatudki. Krediitkaardid pole mõeldud internetis kasutamiseks ja see muudab need ebaturvaliseks. Internetis nõutakse maksevormides kõikvõimalike salajaste andmete esitamist (krediitkaardinumber, aegumistähtaeg ja CSV number). See on üks kõige ebaturvalisemaid viise internetitehingute sooritamiseks ja põhjus, miks krediitkaardinumbrite varastamisega siiani vaeva nähakse.
Bitcoin’i tehingute puhul ei pea te aga kellegagi mingit salateavet jagama. Selle asemel kasutatakse kahte võtit: avalikku võtit ja privaatvõtit. Avalik võti on kõikidele nähtav (see võrdub bitcoin’i aadressiga), aga privaatvõtit teate vaid teie ise. Kui saadate bitcoin’i kellelegi teisele, annate te tehingule avaliku ja privaatvõtme koosmõjul oma digitaalse allkirja, rakendades võtmepaarile matemaatilist funktsiooni. Sellega luuakse sertifikaat, mis tõendab, et tehing pärineb teilt. Eeldusel, et te ei saa hakkama millegi rumalaga ega kuuluta oma privaatvõtit kogu maailmale, ei pea te tehingu turvalisuse pärast muretsema.
See pole inflatsiooniline
Tavaliste kullakatteta maksevahendite miinuseks on see, et valitsustel on voli raha juurde printida vastavalt oma suvale. Kui riigivõla tasumiseks napib dollareid, siis laseb USA Föderaalreserv lihtsalt raha juurde trükkida. Kui majandus aeglustub, võib valitsus võtta uue portsu raha ja selle käibele lasta (seda poleemilist protsessi nimetatakse ka kvantitatiivseks lõdvendamiseks). See muudab raha odavamaks.
Kui ringluses olev sularaha hulk järsku kahekordistub tähendab see, et varasema ühe rahatähe asemel on nüüd kaks. Pood, mis müüs šokolaaditahvlit varem ühe euro eest, peab hinna nüüd kahekordseks tõstma, et toote väärtust samal tasemel hoida – euro väärtus on rahasüsti järel ju poole väiksem. Seda nähtust tuntakse inflatsiooni nime all ja see tõstab kaupade ja teenuste hinda. Inflatsiooni on raske kontrollida ja see võib vähendada inimeste ostujõudu. Bitcoin’ide loomisel määrati kindlaks ka maksimaalne bitcoin’ide arv. Algse määratluse kohasel luuakse neid kokku 21 miljonit. See tähendab, et pärast 21 miljoni bitcoin’ini jõudmist neid enam juurde ei tule ja inflatsiooni pärast muretsema ei pea. Bitcoin’i maailmas on tõenäolisem hoopis vastupidine suundumus ehk deflatsioon – kaupade ja teenuste odavnemine.
See on just nii privaatne kui te ise otsustate
Mõnikord eelistavad inimesed oma ostud oma teada jätta. Bitcoin on võrdlemisi privaatne valuuta. Samas aga on see läbipaistev. Tänu blokiahelale teavad kõik, kui palju tehinguid teatud bitcoin’i aadressile on omistatud. Nad teavad, kust vastavad tehingud pärinevad ja kuhu need saadeti. Erinevalt tavalistest pangakontodest ei tea aga keegi seda, kellele mingi bitcoin’i aadress kuulub. See on nagu läbipaistev rahakott, mille omanik on nähtamatu. Kõik näevad, mis kotis on, aga keegi ei tea, kelle oma see on. Seejuures tasub välja tuua, et kui inimesed käivad bitcoin’idega hoolimatult ümber (nt kasutavad alati sama bitcoin’i aadressi või panevad erinevatel aadressidel olevad bitcoin’id ühte kohta kokku), on neid internetis kergem tuvastada.
Te ei pea usaldama kedagi peale iseenda
Tavalistes pangasüsteemides ei jää teil muud üle kui uskuda, et inimesed käivad teie rahaga nõuetekohaselt ümber. Nii näiteks peate te usaldama oma panka või hoopis kolmandast poolest makseoperaatorit. Sageli ka kauplejat ennast. Need asutused küsivad teilt olulisi isikuandmeid. Kuna bitcoin on täielikult detsentraliseeritud, ei sõltu nende kasutamine kellegi pimesi usaldamisest. Saadetud tehingud on digitaalselt allkirjastatud ja turvatud. Anonüümseks jääv kaevandaja kinnitab tehingu sellega on asi ühel pool. Kui te pole ise kauplejale vastupidist lubanud, siis jääb teie identiteet salajaseks.
See on teie oma
Mitte ükski teine elektrooniline rahasüsteem ei ole selline, kus teie konto oleks teie enda oma. Võtame näiteks PayPali. Kui ettevõte peaks mingil põhjusel otsustama, et teie kontoga on seotud mingi rikkumine, võib see hoiatamata külmutada kõik kontol olevad varad. Seejärel peate te segaduse lahendamiseks läbima ettenähtud kadalipu, et oma vahenditele jälle juurdepääs saada. Bitcoin’iga on teie privaatvõti ja avalik võti ehk bitcoin’i aadress ainult teie enda oma. Keegi ei saa neid teilt ära võtta (kui te võtit just ise ära ei kaota või ei majuta seda mõnel veebirahakoti teenust pakkuval saidil, mis selle teie eest ära kaotab).
Saate oma raha ise luua
Vaatamata kodukasutuseks mõeldud printerite arengule ei vaata riikide valitsused just eriti hea pilguga, kui inimesed hakkavad ise raha printima. Bitcoin’idega seda aga lausa julgustatakse. Mõistagi on teil võimalus bitcoin‘e avatud turul osta, aga piisava andmetöötlusvõimsuse korral saate neid ise kaevandada. Kui olete arvutite soetamiseks tehtud investeeringu ja elektriarvete tasumiseks kuluva raha tagasi teeninud, pole kaevandamiseks vaja muud teha, kui jätta arvuti lahti ja programm tööle. Kes siis ei tahaks, et tema arvuti öösel talle raha teeniks.
