Salvrätitehnika võib küll mõne uue moehulluse mulje jätta, aga tegelikult ulatuvad selle juured 12. sajandi Hiinasse. Nimetus ’decoupage’ (mille eestikeelse vastena on kasutusel termin ’salvrätitehnika’) pärineb aga hoopis 17. sajandist, kui see tehnika Prantsusmaal ja Itaalias väga populaarseks muutus. Ajaloost on teada nii mõnedki kuulsad nimed, kes salvrätitehnikat hindasid ja seda harrastasid, näiteks Marie Antoinette, Madame de Pompadour ning Beau Brummell. Tegelikult võiksid kõik seda proovida. Salvrätitehnikat on võrdlemisi lihtne ja odav harrastada.
Kaunistatava eseme valimine
Esmalt tuleb otsustada, mida dekoreerima hakata. Võimaluste hulk on piiritu. Salvrätitehnikat võib kasutada mis tahes materjali, sealhulgas ka puidu, plastiku, metalli, keraamika ja paberi peal. Näiteks võiks kaunistada vana mööblieset või hoopis igavavõitu lambivarju värskendada. Lisaks sellele on salvrätitehnikat edukalt rakendatud ka prügikastide, pildiraamide, fotoalbumite, riiulite, vaaside, karpide, küünalde ja isegi tenniste peal. Igal juhul peab valitud ese olema puhas ning tolmu- ja porivaba. Kui on tahtmine ese üle värvida, tuleks seda teha vähemalt 24 tundi enne kaunistamist.
Salvrätitehnika materjalide valimine
Pärast sobiva eseme leidmist on vaja otsustada, millega see katta. Põhimõtteliselt viitab salvrätitehnika algupärane prantsuspärane nimetus ’découper’ ehk ’välja lõikama’ sellele, et liimimiseks peaks kasutama erinevaid väljalõikeid. Samas ei pea seda sugugi vaid nii piiritlema. Salvrätitehnikas võib kasutada nii ajakirjadest, kataloogidest või raamatutest võetud pilte, kui ka pakepaberit, tapeeti, õnnitlus- ja postkaarte, salvrätte ja riidetükke. Käsitööpoodides on müügil isegi spetsiaalselt salvrätitehnika jaoks mõeldud pabereid. Kui kodus on piisavalt korralik printer, võib pilte ise veebist otsida ja välja printida. Lisaks võib kasutada isiklikke fotosid, aga nendest on targem lasta kvaliteetsed koopiad valmistada, kuna neid on enamasti kergem töödelda.
Märkus. Meelepärase kujunduse loomisel peavad kõik kasutatavad lõiketerad (käärid, žiletiterad, vaiba-ehk universaalnuga) kindlasti teravad olema. Paberit lõigates tuleb tera veidi üles- või väljapoole suunata, et lõikenurk jääks väikese kalde alla ja äär jääks ilus. Lohakalt lõigatud paberi serv jääb robustne ja sealt võivad alumise poole värvid läbi paista.
Materjalide korrastamine
Kui kõik meelepärased pildid on välja lõigatud, tuleb mõelda selle peale, kuidas neid sättida. Võimalusi on palju, pildid ja paberitükid võivad ka üksteisega kattuda, tuleb lihtsalt leidlik olla. Kui lõpptulemus ei vasta ootustele, võib materjali olemasolul kõike uuesti otsast alustada. Lakkimata pinna pealt peaksid enamus salvrätitehnikas kasutatavaid liimaineid veega kenasti maha tulema.
Töövahendid
Järgmise sammuna tuleb kokku koguda kõik tööks vajalikud vahendid. Kõige olulisem on muidugi liim. Salvrätitehnika jaoks mõeldud spetsiaalne liimaine pole kuigi kallis ja seda leidub ka siinsetes käsitööpoodides. Selle võib asendada ka vedeldatud ehk veega lahjendatud PVA liimiga. Suuremate projektide puhul võib isegi tapeediliimi kasutada.
Ühtlasi on vaja mõnd tööriista, millega liimi või spetsiaalset salvrätitehnikas kasutatavat liimainet paberile kanda. Selleks sobivad nii vatitikud kui pintslid, aga kõige parem on kasutada svammpintsleid. Kortsude silumiseks võiks kasutada kas jäätisepulka või väikest kummist rullikut (umbes nagu väike tainarull). Üleliigse liimi pühkimiseks võiks ka üks niiske lapp käepärast olla. Kes soovib valmistatud esemele kaitsva lakikihi peale lasta, peaks ostma pihustatavat polüuretaan- või akrüüllakki.
Salvrätitehnika
Seda tehnikat saab kasutada kahel moel. Kui on soov kaunistada paberpinda või vältida eseme üle lakkimist, kantakse liim ainult pildi tagumisele küljele. Muudel juhtudel võib pildi või paberitüki üleni liimiseks. Teinekord võib olla hea mõte kaunistatavale pinnale samuti eelnevalt õhuke kiht liimi kanda.
Seejärel tuleb pilt kaunistamiseks valitud esemele asetada ja keskelt väljapoole liikudes sõrmedega õrnalt paika vajutata. Tekkinud kortsud ja üleliigne liim tuleb välja siluda. Jäätisepulkasid või kummist rullikut kasutades jääb pind eriti ühtlane. Nii pildi pealsed kui selle ümbruses leiduvad liimijäägid tuleb niiiske lapiga ära pühkida ja pildi nurgad korralikult kinni vajutada. Kui pildi nurgad kleepu korralikult, tuleb selle servad hambaorgiga üles kergitada, pildi alla veel liimi panna ja see sõrmede või niiske riidetükiga kinni vajutada
Jätkata tuleb seni, kuni kõik pildid ja tükid on liimitud Seejärel tuleb liimil kuivada lasta ja siis kogu ese veel ühe liimikihiga katta. Kui seegi kiht on ära kuivanud võiks (aga ei pea) kogu töö terasvillaga üle tupsutada, et kõrvaldada kõik valgemana tunduvad kohad. Soovi korral võib lisada veel liimikihte
Töö lakkimine on samuti valikuline, aga rangelt soovitatav, kui valmistatud eset palju kasutama hakatakse. Mida rohkem lakikihte, seda enam tunduvad kaunistused tahaplaanile jäävat ja pind omandab joonistatud või maalitud ilme. Enne järgmise lakikihi pealekandmist peab eelmine olema täiesti kuivanud. Mõned inimesed kannavad oma tööle lausa kümme või 12 kihti lakki, aga see on igaühe enda otsustada.
Pärast lõpetamist on aeg hakata mõtlema juba järgmise projekti peale. Hoiatuseks olgu öeldud, et salvrätitehnikas meisterdamine võib sõltuvust tekitada. Õnneks on tegu üsna odava hobiga. Enne kui arugi saada, on valmis juba terve hulk isikupäraseid asju, millega elamist kaunistada või mida ära kinkida.
