Koerte koolitamise puhul annavad sageli just kõige lihtsamad võtted kõige paremaid tulemusi. Igas koerakarjas on juht see, kes seab reeglid. Seega on kõige alus enese kehtestamine. Kui koerale on selge, kes on peremees, läheb koera koolitamine märksa libedamalt. Järgnevalt on toodud kaheksa lihtsat meetodit, kuidas oma uuele kutsikale või sõnakuulmatule koerale selgeks teha, kes siin õigupoolest juht ja peremees on.
1. Süües ei tohi kunagi koerale enda taldriku pealt toitu anda. Koer peab aru saama, kelle käes on ohjad, ning et tema sööb alles pärast seda, kui peremees lõpetab.
2. Koera ei tohi kunagi diivani või voodi peale lubada. Kui koer on kusagil tee peal ees, tuleb ta õrnalt jalaga eemale suunata. Teatud piiride kehtestamine näitab koerale, et ta peab juhile alluma.
3. Koeral ei tohi lasta käterätikuid, sokke, jalanõusid või riideid närida. Selle tarbeks müüakse loomapoodides mitmesuguseid koerte jaoks ebameeldiva maitsega tooteid, mida näiteks jalanõudele pritsida.
4. KOERA EI TOHI HALVA KÄITUMISE EEST KUNAGI LÜÜA! Noomimise ja õpetamise jaoks tuleb kasutada erinevate hääletoonide ja koerarihma abi.
5. Kutsikal ei tohi lasta oma sõrmi närida. Hiljem on täiskasvanud koera sellest kombest väga raske võõrutada. Siin võib taas abi olla loomapoodides müüdavatest spetsiaalsetest vahenditest, millega oma käed kokku teha. Sedasi õpib koer inimeste sõrmede näkitsemisest hoiduma, ilma et tal samas peremehega mingeid negatiivseid seosed tekiks.
6. Ülienergilisele ja tegevustahtelisele koerale tuleb alati mingi väljund leida. Päeva jooksul kogunevat energiat võib aidata tasakaalustada koeraga enne ja pärast tööd mängimine (näiteks palliga).
7. Koera ei tohi kunagi päevade kaupa üksi aias kinni hoida. Ilma inimkontakti ja sotsialiseerimiseta muutub koer teiste koerade ja ka inimeste vastu agressiivseks. Koera jaoks on oluline õppida käitumist nii koertekarjas kui nii-öelda inimkarjas. Seetõttu vajab iga koer oma liigikaaslaste seltsi. Pikaks ajaks üksi ja tähelepanuta jäetud koer hakkab iseennast karja juhiks pidama ja hakkab peremehele allumise asemel hoopis oma tahtmisi kehtestama.
8. Koeral ei tohi lasta enda või külaliste najale üle hüpata. See võib tunduda armas, kui tegu on alles kutsikaga, aga 40 kilose hiiglase puhul on asi naljast kaugel. Sellest kombest lahtiharjutamiseks võiks läbi mängida olukordi, kus naaber tuleb uksekella laskma ja koer ootab esikus ukse taga. Algul on vaja koerarihma abi. Sel hetkel, kui naaber uksest siseneb, tuleb rihm kiirelt pingule tõmmata ja anda koerale käsklus ’istu’. Kui koer käsklust kenasti täidab, tuleb teda alati selle eest kiita. Kui koerale on selge, mida tegema peab, võib sama situatsiooni korrata ilma rihmata. Sellisel juhul tasub siiski veeprits käepärast hoida ning kui koer siiski hüppama hakkab, tuleb talle vett näkku pritsida ja öelda karmi häälega ‘ei’. Kui koer allub, tuleb teda kiita. Sedasi hakkab korrektne käitumine seostuma kiitusega.
Nende juhiste järgi on võimalik koerale selgeks teha, kes on karja tegelik liider. Koera austus peremehe kui juhi vastu on koerte koolitamise juures äärmiselt oluline ja muudab käskluste õpetamise sellevõrra kergemaks.
