Vesivõimlemine kui füsioteraapia vorm

1734

Inimesed, kelle liikumisvõime on ühel või teisel põhjusel (näiteks trauma, vigastuse, füüsilise puude või haiguse tagajärjel) häiritud, leiavad üha sagedamini abi füsioteraapilisest vesivõimlemisest. Vesivõimlemist kasutatakse muuhulgas ka hingamisteede- ja vereringehäirete, südamehaiguste ning samuti lihasnõrkuse käes kannatavate inimeste taastusravi juures. Samuti soovitatakse vesivõimlemist rasedatele ja teistelegi huvilistele, kes oma heaolust ning tervisest lugu peavad.

Vesivõimlemise olemusest

Vesivõimlemisest rääkides võidakse teinekord kasutada termineid nagu vesiteraapia või ravivõimlemine vees. Nagu erinevatest nimetustest ilmneb, on tegu teatud tüüpi füüsiliste harjutuste ehk võimlemisega, mida tehakse tavapärasest erinevas keskkonnas – vees. Ühes keskmises vesivõimlemise tunnis võibki näha basseinis rinnuli vees seisvaid inimesi, kes teevad harjutusi oma jäsemete liikuvuse suurendamiseks, lihaste tugevdamiseks ning üldise füüsilise vormi parandamiseks.

Kuna tegu on tõhusama ravivõimlemisega kui traditsioonilisem füsioteraapia, pöördub üha enam inimesi vesivõimlemise usku. Suurema osa inimeste arvates ei pane vesivõimlemine organismile nii suurt koormust kui tavalisemad füsioteraapia vormid ning seepärast on selle mõju märksa tajutavam.

Enamasti eelistavad instruktorid, et vesi jääks inimestele umbes rinnuni. Üks tavalisemaid raviharjutusi on näiteks vastu veevoolu kõndimine või jooksmine. Mõnel juhul käivad harjutused ka paaris- või rühmatööna, näiteks tehakse puusa või kätetõsteid samal ajal partnerist kinni hoides.

Vesivõimlemise põhitõed

Vesivõimlemine järgib üht üsna lihtsat põhimõtet. Kuna osalejad on harjutuste tegemise ajal osaliselt vee all, mõjub kehale paratamatult veetakistus. See tähendab, et tasakaalu hoidmine ning mis tahes liigutuste tegemine nõuab kehalt rohkem pingutust kui samalaadsete harjutuste tegemine veest väljas. Vees harjutuste tegemine võib küll füüsiliselt raskem olla, aga see ei tähenda, et see ka ebamugavam oleks. Siin on mängus kaks olulist tegurit.

Esiteks mõjub vees olevale kehale üleslükkejõud. Tegu on keha raskusele vastassuunaliselt mõjuva jõuga, mis lükkab keha ülespoole. Üleslükkejõud muudab suunaga üles ehk veepinna poole tehtavad rasked harjutused lihtsamaks. Teiseks oluliseks teguriks on väsimuse ja kurnatuse märkide teisenemine. Vees olles ei hakka meie keha näiteks higistama. Lisaks on veevoolul kerge masseeriv toime, mis mõjub omakorda lõõgastavalt.

802

Vesivõimlemisest on abi näiteks:
  • Valude leevendamisel.Vee temperatuuri ja voolutugevust saab reguleerida selliselt, et see aitaks leevendada mis tahes valusid. Seda võimalust kasutatakse palju näiteks lihaskrampide või liigesevalude käes vaevlevate inimeste puhul. Kui osalejaid vaevavad tugevalt turses jäsemed, viiakse tunde läbi lausa väga külmas vees. See aitab valu tuimestada ning mingil määral ka paistetust alandada. Analoogselt soovitatakse soojas vees läbiviidavaid tunde lihasjäikuse käies kannatavatele inimestele.
  • Perifeerse vereringe parandamisel. Kuna see aitab parandada vereringet nii ülemistes kui alumistes jäsemetes, saab vesivõimlemist mingil määral kasutada ka perifeerse vaskulaarse haiguse ravimisel. Tänu paranenud vereringele jõuavad hapnik- ja toitained paremini kõikide kehaosadeni. See omakorda aitab vähendada perifeerse vaskulaarse haigusega seostatavat trombide teket.
  • Ülekaalulisuse vastu. Vesivõimlemine sobib tõepoolest kõigile ning sellega võivad vabalt tegeleda isegi tugevalt ülekaalulised inimesed. See aitab nii kaloreid põletada kui parandab südame-veresoonkonna tervist.