Hormoonidel ja soolestikus elavatel bakteritel on meie tervisele suurem mõju kui inimesed arvata julgevad. Tegelikult võivad need kaks tegurit tervisele isegi siis põntsu panna, kui kõik muu (toitumine, lisandite tarvitamine jne) on tasakaalus.
Sama kehtib ka vastupidiselt – kui hormoonide ja soolestikus elavate bakterite näitajad on normis, mõjub see tervisele ergutavalt isegi siis kui kõik muud tegurid jätavad soovida. Teadlased on teinud isegi uuringuid, kus teatud hormonaalseid reaktsioone on kasutatud ajutrauma ravimiseks.
Kes kahtleb hormoonide võimes mõjutada kõike alates tujust kuni kaalunumbri ja soolestiku tegevuseni, võib alati pöörduda lähima raseda poole ning küsida, kas ta on pärast rasestumist märganud vastavates valdkondades mingeid muutusi. Teine variant on otsida küsitlemiseks mõni teismeline tütarlaps (läheneda ettevaatusega).
Sümptomid nagu väsimus, nahaprobleemid, kaalutõus, rasva kogunemine vööpiirkonda, magamisraskused, liigne unisus, PMS, endometrioos, viljatus, polütsüstilised munasarjad jne viitavad sellele, et hormoonid on tasakaalust väljas.
Mis on hormoonid?
Hormoonid on meie keha keemilised sõnumikandjad. Need liiguvad vereringe kaudu kudede ja organiteni, toimivad aegamööda ning ning avaldavad mõju mitmetele erinevatele protsessidele nagu:
- kasv ja areng:
- ainevahetus (kuidas organism saab energiat tarbitud toidust);
- seksuaalsus;
- laste saamine;
- tujud.
Hormoone eritavad sisenõrenäärmed, mis on teatud tüüpi rakukogumid. Peamised sisenõrenäärmed on ajuripats, käbikeha, tüümus, kilpnääre, neerupealsed ja kõhunääre. Lisaks sellele toodavad meestel hormoone munandid ja naistel munasarjad.
Organism kasutab hormoonide tootmiseks kasulikke rasvhappeid ning kolesterooli. Niisiis võib vale toitumine viia hormonaalsete probleemideni pelgalt seeläbi, et kehal lihtsalt pole millestki hormoone toota. Hormoonide ehitusmaterjale ja hormoone matkivaid kemikaale sisaldavad mürkained põhjustavad samuti probleeme. Organism võib üritada nendest valeainetest hormoone toota ja see viib hormonaalse häirete tekkeni.
Endokriin- ehk hormonaalsüsteem on keerukas süsteem, mida me ei pruugi kunagi hakata täies ulatuses mõistma. Sellegipoolest saab igaüks võtta lihtsaid samme, et parandada oma organismi võimet hormoone toota ja tasakaalustada.
1. Vältige suure omega-6 sisaldusega polüküllastumata rasvhappeid
Töödeldud taimsetes õlides sisalduvad omega-6-rasvhapped lihtsalt ei sobi meie organismiga.
Rasv meie kehas koosneb umbes 97% ulatuses küllastunud ja monoküllastumata rasvadest ning ainult 3% ulatuses polüküllastumata rasvadest. Poole sellest kolmest protsendist moodustavad omega-3-rasvhapped ning seda tasakaalu on oluline jälgida. Taimsed õlid sisaldavad suurtes kogustes polüküllastumata rasvhappeid ning need on aastakümnete jooksul küllastunud rasvhapped meie toidulaualt eemale tõrjunud.
Me vajame rasvu rakkude ehitamiseks ja hormoonide tootmiseks, aga organismil on kasutada vaid seda, mida me talle anname. Süües palju polüküllastumata rasvu ning lüües rasvhapete tasakaalu rivist välja, ei jää organismil muud üle, kui hakata rakkude ehitamisel ja parandamisel kasutama neidsamu kahjulikke rasvu.
Polüküllastumata rasvhapped on aga väga ebastabiilsed ja oksüdeeruvad organismis kergesti (eeldusel, et need ei olnud eelnevalt töötlemise käigus või poeriiulil valguse käes seistes juba oksüdeerunud). Oksüdeerunud rasvad põhjustavad rakkudes põletikke ja mutatsioone.
Arterite seinu moodustavates rakkudes võivad mutatsioonidest tingitud põletikud viia arterite ummistumiseni. Oksüdeerunud rasvhappeid sisaldavad naharakud võivad muteerudes põhjustada nahavähki (see on ka põhjus, miks inimestel avaldub nahavähk sageli piirkondades, mis päikesega üldse kokku ei puutu.)
Suguelundkonna kudedesse inkorporeeritud oksüdeerunud rasvhapped võivad aga mõningate uuringute kohaselt viia endometrioosi ja polütsüstiliste munasarjade tekkeni. Lühidalt öeldes koosneb meie organism küllastunud ja monoküllastumata rasvhapetest ja parima tervise tagamiseks tuleks tarbida just neid rasvu.
Oluline: vältige töödeldud taimseid õlisid, maapähkliõli, rapsiõli, sojaõli, margariine, küpsetusmargariine ja muid keemiliselt muundatud rasvu. Selle asemel on soovitatav tarbida kookosõli, võid, oliiviõli ja loomseid rasvu ning süüa palju omega-3-rasvhappeid sisaldavat kala.
2. Piirake kofeiini tarbimist
Kohv on paljude jaoks lahutamatu hommikune (ja päevane) kaaslane. Hea tassitäis kohvi on küll tõeline nauding, aga liiga palju kofeiini võib meie hormonaalsüsteemi pea peale keerata, eriti koosmõjus teiste hormonaalsete stressitekitajatega nagu rasedus, mürkained, kasulike rasvhapete puudus/üleküllus ja stress.
Võimaluse korral tuleks kohvi tarbimist piirata või asendada see kasulike taimeteedega. Kes ei saa või ei taha kohvi hulka vähendada, võib kohv joomist kasutada varjatud kasulike rasvainete tarbimiseks – selleks lisage igale tassitäiele kohvile supilusikas kookosõli ning laske kohv rasvaine emulgeerimiseks läbi kannmikseri. Tulemuseks on latte-laadne kohv, aga koos kasulike rasvhapetega.
3. Vältige mürkaineid
Pestitsiidides, plastikutes, kodukeemias ja isegi madratsites leiduvad mürkained võivad sisaldada hormonaalseid häireid tekitavaid kemikaale, mis matkivad hormoonide toimet ja pärsivad seeläbi päris hormoonide tootmist. Hormonaalsed rasestumisvastased vahendid toimivad samamoodi.
Hormonaalsete häirete või rasestumisprobleemide korral on äärmiselt oluline neid mürkaineid vältida. Valige toiduvalmistamiseks klaasist või katteta metallnõud (ei mingeid teflonpanne) ja vältige toiduainete soojendamist või säilitamist plastiknõudes. Võimalusel ostke mahetooteid ja hoiduge kemikaale sisaldavatest pestitsiididest ja puhastusvahenditest.
4. Uni, uni ja veelkord uni
Une tähtsust lihtsalt ei saa üle rõhutada. Kui organism ei saa une näol piisavalt puhkust, ei saa ka hormoonid tasakaalu ja nii lihtne see ongi.
Ainuüksi piisava uneaja saamine aitab hormoonide seisu parandada. Lisaks seostatakse seda pikema eluea, madalama haiguste riski ja ideaalkaalu saavutamisega.
5. Toidulisandid ja vitamiinid
Ideaalses maailmas käiks meie elurütm päikesetõusu ja -loojangu järgi ning me saaksime D-vitamiini päikeselt ja magneesiumi ookeanist, elades samal ajal stressivabas maailmas ning käies rannas lõõgastumas ja keha tasakaalustavaid harjutusi tegemas. Selline kirjeldus paraku tänapäevast elustiili ei iseloomusta ning tekkivate tühimike täitmiseks tuleb pöörduda toidulisandite poole. Seejuures on teatud ained kasulikud just hormonaalsüsteemi toetamiseks.
- Maca on ristõieliste perekonda kuuluv ja välimuselt redist meenutav juurikas, mis stimuleerib hormoonide tootmist ja tõstab libiidot. Maca pulbri tarvitamisega kaasneb paljude naiste jaoks premenstruaalse sündroomi taandumine, suurenenud viljakus ja puhtam nahk, samas kui meeste puhul aitab see suurendada sperma tootmist, tõstab libiidot ning parandab une kvaliteeti. Maca sisaldab palju mineraalaineid ja organismile tarvilikke rasvhappeid, mistõttu see sobib suurepäraselt hormoonide tasakaalustamiseks. Seda müüakse nii pulbri kujul (enamasti odavam) kui ka kapslitena.
- Magneesium toetab sadu organismis toimuvaid reaktsioone ja aitab enamasti ka und parandada (hormoonide seisukohast väga oluline). Magneesium on tõhus mitmel kujul: pulbri kujul saab magneesiumi tarbimist ise reguleerida ja doose aegamööda suurendada, vedelal kujul magneesiumi saab lisada roogadele ja jookidele ning koguseid ajapikku tõsta, lisaks võib kasutada magneesiumiõli nahale määrimiseks. Viimane on sageli kõige tõhusam variant neile, kelle seedekulgla on kahjustunud või kes kannatavad ulatusliku magneesiumipuudulikkuse käes.
- D-vitamiin on nagu eel-hormoon, mis toetab hormoonide toimimist. Kõige parem on D-vitamiini muidugi päikese käes viibides saada, aga heaks allikateks on ka kolekaltsiferool (D3-vitamiin) ja kääritatud kalamaksaõli.
- Kääritatud kalamaksaõli varustab organismi hormoonide tootmiseks vajaliku toormaterjaliga. See sisaldab nii A-, D- kui K-vitamiini ning samuti palju omega-3 ja muid kasulikke rasvhappeid.
- Želatiin on hea kaltsiumi-, magneesiumi- ja fosfaadiallikas. See toetab hormoonide tootmist ja seedimist ning aitab vaigistada põletikke (eriti liigestes). Kõige parem kasutada mahetoodangut, mille puhul loomne tooraine pärineb n-ö õnnelikelt loomadelt. See tagab kõrgema toitainete sisalduse.
6. Kerge treening
Hormonaalsete häirete puhul ei ole soovitatav tegeleda intensiivse treeninguga, mis võib probleeme lühiajaliselt veelgi võimendada. Tasakaalustamisprotsessi ajal on piisav uni olulisemgi kui treening, nii et fookuses peaksid olema pigem lõõgastavad harjutused nagu kõndimine ja ujumine. Vältida tuleks pikkasid jookse, intensiivset kardiotrenni ning aeroobikat.
7. Raskuste tõstmine
Pikad kardiotrennid võivad organismile küll hormonaalse tasakaalu seisukohast rohkem halba kui head teha, aga lühikesed harjutused raskuste tõstmisega päästavad kehas valla terve jada kasulikke hormonaalseid reaktsioone. Soovitatav on teha lühikesi seeriaid (5-7 harjutusega) ning kasutada piisavalt väljakutset pakkuvaid raskusi. Kes pole raskuste tõstmisega aga varasemalt kokku puutunud, peaks õige tehnika õppimisel ja harjutuste sooritamisel kindlasti asjatundja abi kasutama. Vastasel juhul on tõsine oht vigastuste tekkeks.
8. Kookosõli
Kookosõli on suurepärane abivahend hormonaalsüsteemi toetamiseks. See annab organismile hormoonide tootmiseks vajaliku toormaterjali, aitab kaalu langetada, vähendab põletikulisi protsesse ning sel on ka antimikroobsed ja -bakteriaalsed omadused.
Hormoonide tasakaalustamiseks on soovitatav iga päev 60 ml kookosõli tarbida. Eriti hea on seda näiteks kohvi või tee sisse segada.
9. Leptiini tasakaal
Leptiin on organismi juhtiv hormoon ja kui see on tasakaalust väljas või kui organism on sellele resistentseks muutnud, ei ole ka muud organismis leiduvad hormoonid korralikult tasakaalus. Seejuures aitab leptiini tasakaalustamine parandada viljakust, hõlbustada kaalulangetamist, parandada und ning vähendada põletikulisi protsesse.
