Turvaline liiklemine ehk kuidas hoiduda liiklushuligaansusest

965

Viimati uuendatud:

Kuna nähtus, mida sageli nimetatakse liiklusvihaks, on kaasaegses kiiretempolises ja rahvarohkes maailmas muutumas aina levinumaks, võiks arvesse võtta siinseid näpunäited, et säilitada rahu ka siis, kui ümberringi on närvilised juhid.

Ohutus olgu prioriteet

Turvaliselt kohalejõudmine on olulisem kui tagasitegemine sellele tüübile, kes ei mõista pikivahet hoida või kes sõidab aeglasemalt kui muidu, sest trükib rooli taga parasjagu tekstisõnumit. Tasub meeles pidada, et vastutustundetute juhtide korrale kutsumine on politsei ülesanne. Esmase tähtsusega on siiski iseenda ja kaasreisijate ohutus.

Ajavaru

Autojuhid ärrituvad enamasti siis, kui nad hakkavad kusagile hilinema. Võiks ju endale kümne minuti jagu varu arvestada, et sihtkohta jõudmine ei oleks võidujooks ajaga.

Rahustav muusika

Autos veedetud aega tuleks proovida nautida. Näiteks kuulata muusikat, ms aitab pingul närve rahustada. Mõnede inimeste jaoks tähendab see klassikalist muusikat, teistele kantrit ja kolmandatele hoopis alternatiivset rokki.

Igavuse peletamine

Liiklusummikutesse jäämine võib tekitada suurt meelehärmi, kuna juhid kipuvad siis pidevalt kella vaatama ja tekib tunne, kuidas väärtuslik aeg nagu liiv sõrmede vahelt läbi voolab. Sellistest momentidest tuleb proovida viimast võtta. Näiteks kuulata autos audioraamatuid või midagi muud harivat – selliseid materjale on muuhulgas üsna palju ka iTunesi poest võimalik tasuta alla laadida. Samas pole telefoniga veebis surfamine või raamatu lugemine sugugi ohutu tegevus. Hoiduda tuleb kõigest, mis ei lase teele tähelepanu pöörata.

Halbade juhtide eiramine

Ehkki seda on lihtsam öelda kui teha, tuleks proovida teel sõitvatele halbadele ja vihastele juhtidele mitte tähelepanu pöörata. Juhul kui kedagi häirib mõni tekkinud liiklusolukord või äsja sooritatud manööver, ei maksa ärritunud juhiga silmsidet luua.

Selge pea

Pikivahet eirava auto ees kiirelt pidurdamine võib küll enesetunde paremaks muuta, aga samas lõppeda ka kokkupõrkega. Sõidu ajal tuleb panustada kainele mõistusele, mitte emotsioonidele. Kui ees sõitev aeglane auto hakkab närvi mustaks ajama, siis tuleks esmalt pöörata tähelepanu kiiruspiirangule. Kes siis õieti kihutab või aeglaselt sõidab? Kui auto sõidab tõesti märgatavalt aeglasemalt, kui piirangud lubaksid, siis tule arvestada, et ehk on roolis mõni kogenematu teismeline või keegi, kes pole selles linnas või piirkonnas varem sõitnud ega tunne seda. Selliste autode sabas tiksumine ja ise pikivahele vilistamine ajab ees sõitva juhi ilmselt suuremasse pabinasse ja muudab tema sõidustiili aeglasemaks ja ohtlikumaks.

Aeglane hingamine

Kui tõesti tekib olukord, kus lained löövad pea kohal kokku ja vihahoog ei anna asu, tuleb keskenduda hingamisele, et mõtted muult ära saada ja maha rahuneda. Seejuures tuleb hingamist teadlikult aeglustada – täielikult sisse hingata, kuni kõht paisub ja rind kerkib ning seejärel täielikult välja hingata. See aitab südame löögisagedust alandada ja vähendab stressi ning ärevust.

Ei midagi isiklikku

Kui mõni teine juht otsustab oma liiklusviha välja valada, ei tohiks asjaga kaasa minna ja olukorda omapoolse vastusega veelgi hullemaks muuta. Ei tohi unustada, et too vihast vahutav juht pole ju isiklik tuttav, vaid lihtsalt elab välja võib-olla juba päevade või isegi aastate jooksul kogunenud liiklusstressi. Selliseid asju ei maksa südamesse võtta ja lasta keskendumisvõimet segada. Peamine asi on tähelepanu ikka teel hoida.

Rahu säilitamine tähendab ka turvalisemat liiklemist.