Kõigil tegudel on tagajärjed. Rämpstoit tõstab kaalu ja vererõhku ning lisab inimesi ähvardavate ohtude nimekirja vähktõve. Ebateadlik taimetoitlus võib samuti viia alatoitumuseni ja põhjustada terviseprobleeme. Kõik meie teod mõjutavad meie elu. Iga inimene vastutab ise selle eest, ta suudaks langetada arukaid otsuseid ja täiendaks oma teadmisi valitud elustiili vallas. Nii püsime tervemad, õnnelikumad ja elame kauem. Selle juhendi põhirõhk on taimetoitluse plussidel ja miinustel.
Liha söömise plussid?
Taimetoidu kasulikkusest ei saa rääkida enne, kui on olnud juttu liha tarvitamisest. Puudulike teadmiste baasilt ei saa teha kaalutletud otsust. Liharikas toidusedel on suurepärane moodus saada hea kvaliteediga valke. Näiteks punases lihas on olemas kõik põhilised keha jaoks hädavajalikud aminohapped. Ühtlasi sisaldab punane liha väga suurtes kogustes rauda. Ka fosforit suudavad inimesed kergemini pigem liha kui täistera ja kaunviljade kaudu omandada. Liha on ka vitamiini B12 peamine allikas.
Taimetoidu plussid?
Nüüd kui lihast on pisut räägitud, võiks suunata pilgud aedviljade ja taimetoitluse poole. Seejärel saab juba teha ka mõningaid järeldusi. Nii nagu liha, sisaldavad ka aedviljad valke. Ses osas polegi menüül vahet. Kõige olulisem asi taimetoidu juures on toidusedeli tasakaalustamine, nii et kõik vajaminevad toitained oleks olemas. Erinevalt kõigesööjatest on taimetoitlaste jaoks peamised valguallikad just oad ja läätsed. Sojatooteid nagu tofu ja tempeh süüakse isoflavoonide saamiseks (näiteks genisteiin ja daidzeiin), mis aitavad takistada luude hõrenemist, pärsivad kasvajate kasvu ja alandavad kolesteroolitaset. Maailma Vähiuuringute Fondi andmete kohaselt vähendab taimselt toitumine vähki haigestumise riski.
Liha söömise miinused?
Juttu on olnud nii kõigesööjatest kui taimetoitlastest ja nüüdseks peaks igaüks suutma langetada kaalutletud otsuse selles osas, kumb variant neile isiklikult rohkem sobib. Lihapõhine toitumine tähendab üldjuhul ka kõrgema rasvasisaldusega toitu. Paljude meelistoidu – hamburgerite kotlette tehakse nii-öelda HVSS ehk haigetest või puudega, surnud või suremas olevatest lehmadest. Pole siis midagi imestada, et nii mõnigi laps jääb pärast burgeri söömist haigeks. Inimesteni jõuavad toiduahela kaudu ka loomadele kasvu kiirendamiseks ja kehamassi suurendamiseks sisse söödetud kemikaalid, hormoonid ja antibiootikumid. Lisaks tõstab liha söömine kolesteroolitaset. Samuti on suure tõenäosusega olemas seos liha söömise ja degeneratiivsetesse haigustesse nagu artriit (liigesepõletik) ja podagra haigestumisse vahel. Kalade, krevettide ja muude koorikloomade säilitamiseks kasutatakse muuhulgas boorhapet, mis mõjub kahjulikult ajule ja maksale. Boorhappest tingitud maksapuudulikkuse puhul eelnevad surmale haigushood ning koomasse langemine.
Taimetoitluse miinused
Taimetoitlusel on samuti omad varjuküljed. Üks taimetoitluse kõige olulisemaid miinuseid on see, et liiga kesise toiduvaliku puhul võib mõnedest vitamiinidest ja mineraalidest puudus tulla. Mõned uuringud on näidanud, et veeganid ehk täistaimetoitlased tarbivad väga vähe vitamiini B2 (riboflaviin), mis mängib olulist rolli valkude, rasvade ja süsivesikute energiaks muundamisel. Ka vitamiini B12 leidub vaid lihatoodetes, nii et veeganite menüüst ei leia seda üldse. Mõnede taimede nagu adru, kääritatud sojatoodete ja vetikate kohta on samuti andmeid, et nad sisaldavad palju vitamiini B12, aga nii mõnedki teadlased usuvad, et inimesed ei suuda seda taimsete toiduainete kaudu tõenäoliselt omandada. B12 mängib olulist rolli punaste vereliblede moodustamisel ja närvisüsteemi tervena hoidmisel. Vitamiin Dst jääb taimedes samuti puudu.
Kokkvõtteks
Nagu näha, on nii liha söömisel kui taimetoitlusel omad plussid ja miinused. Taimetoitlased saavad vitamiinide ja mineraalainete puudust kompenseerida piisavalt mitmekesise söögilaua ja toidulisanditega. Liharikkas menüüs võib küll piisavalt vitamiine, aga mängu tulevad kõrgem kolesteroolitase, vähki haigestumise risk ja südamehaigused. Ükski menüü ei ole täiuslik. Teisalt tundub vitamiinide ja muude lisandite võtmine lihtsam kui kõrge vererõhu ja kolesterooliga võitlemine. Vitamiine ja mineraale saab menüüsse kerge vaevaga juurde lisada, ent kõrge vererõhu, kolesterooli ja sealihaga koormatud soolestiku mõjusid on juba keerulisem neutraliseerida. Olemasolev info võimaldab igaühel endale meelepärase otsuse langetada. Lõpuks teab ju iga inimene ise, mis talle rohkem sobib.
