Vaja läheb:
- kindaid
- aialabidat
- klaasanumat
- väikeseid kivikesi, keraamika kilde
- sütt
- liiva, turbasammalt, liivsavimulda
- taimi
- kastekannu
Taime-terraariumid on kinnised ökosüsteemid, mis võivad eksisteerida nii väikeses klaaspurgis kui suures bio-kuplis. Need nutikad väikesed leiutised lisavad kontorisse värvi ja elavdavad ka kõige kulunuma välimusega riiulit või lauda. Efektsed terraariumid on igal juhul parajad pilgupüüdjad, olgu nad siis kõrgel riiuli peal või põrandal. Neid võiks võrrelda akvaariumitega – ühes saab uurida ringi ujuvaid kalasid, teises saab jälgida, kuidas taimed kasvavad (nii maa peal kui all).
Õige anum
Terraariumi jaoks sobivat anumat valides, tuleb tähelepanu pöörata neljale aspektile: 1) valgustus, 2) anuma avaus, 3) taimede omavaheline kokkusobivus, 4) puhtus.
Kõige parem valik on läbipaistvast klaasist nõu, näiteks väike akvaarium, ülisuur veiniklaas või lihtsalt mõni puhas purk. Klaasanumas saavad taimed küllaldaselt valgust. Samal põhjusel võiks vältida hägusest või värvilisest klaasist anumaid – seinad hakkavad valgust filtreerima ja kokkuvõttes mõjub see taimede heaolule halvasti.
Terraariume võib jagada kaheks: avatud ja suletud. Avatud ehk pealt lahtise terraariumi puhul võib taimelava ka otsese päikesevalguse kätte asetada. Suletud ehk kinnine terraarium tuleks küll alati ereda valguse poole keerata, aga otsest päikesevalgust on targem vältida. Anuma suue peaks olema piisavalt suur, et mulla ja taimede paigutamisega probleeme ei tekiks. Terraariumi taimed tuleb kindlasti valida samade kasvueelistuste järgi (sama niiskustase, kastmis- ja valgusvajadus). Lisaks muule tuleb mõistagi üle vaadata, et anum oleks puhas. Mustus soodustab ebasoovitavate bakterite vohamist.
Drenaaž
Kuna tegu on ikkagi klaasanumaga, puuduvad sel põhjas vee äravoolu avaused nagu näiteks lillepottidel. Seega tuleb taimejuurte kaitsmiseks liigne vesi kuidagi teisiti eemale suunata. Sobiva keskkonna aitavad luua näiteks anuma põhja pandud väikesed kivikesed, keraamika killud ja turvas. Olenevalt anuma kõrgusest võiks niinimetatud drenaaž-põhja paksus olla umbes 2,5 kuni 10 sentimeetrit.
Mulla valik
Põhjakihi peale tuleb valada söekiht. See aitab mulda värskena hoida. Muld tuleb alati valida vastavalt soovitud taimedele (kaktused, sukulendid, sibultaimed eelistavad kõik isemoodi pinnast). Niisama aiast kaevatud muld on terraariumi jaoks liialt raske ja seda tuleks enne kasutamist kindlasti millegi muuga segada. Universaalne valik on segu liivast, turbasamblast ja liivsavimullast. Mulda peab saama piisavalt palju, et taimede juurepallidel oleks istutus- ja kasvuruumi. See tuleb ka üsna tugevalt kokku vajutada, et ei tekiks soovimatuid õhutaskuid.
Taimede lisamine
Terraariumi jaoks tuleks valida aeglase kasvuga taimed, mis anuma sisse kenasti ära mahuvad. Terraariumisse võib istutada näiteks sõnajalad või erinevad igihaljad taimed, ka harilik tõnnike kasvab terraariumis hästi. Lisaks võib kasvatada erinevate puude nagu kadaka, tsuuga või valge männi võrseid. Terraariumi sobivad eksootilisemad taimed nagu säntpooliad, rippkivirikud ning luuderohi. Alustada tuleb alati kõige suuremast taimest ja see kas keskele või ühte serva paigutada. Seejärel saab väiksemad taimed juba ümber suurema paigutada.
Ainulaadsed terraariumid
Terraariumid võivad olla vägagi eriilmelised ning neid saab luua neid täiesti ootamatute anumate sisse. Huvitavama efekti jaoks võiks väiksemate taime-terraariumite loomiseks kasutada vanu lambipirne või kuivainepurke. Sedasi võib luua lausa terve kollektsiooni – erinevas suuruses purgid või lambipirnid riiulil kõrguse järgi ritta seatud. Vana klaasist kohvikann on samuti huvitav terraariumianum. Üks võimalus terraariumi paremini eksponeerida on see näiteks akna juurde või mõnda toanurka üles riputada. Eksperimenteerida tasub ka erinevate kujunduselementide, kivide ja kujukestega. Terraariumi võib disainida täpselt omaenda maitse järgi.
Kuidas terraariumi eest hoolitseda?
Hooldamine
- Kinniseid terraariume ei tohi kunagi otse radiaatori kohale või otsese päikesevalguse kätte tõsta.
- Värskelt istutatud taimedega terraarium tahab kõigepealt umbes nädal aega varjus kohaneda ja kosuda. Valguse reguleerimisel tuleb lähtuda taimede vajadustest. Seejuures võib kasutada ka kunstlikku valgustust.
- Oluline on säilitada tasakaal, taimed ei taha ei liiga palju ega liiga vähe valgust.
Kastmine
- Kinnised terraariumid kastmist suuremat ei vaja.
- Lahtiste terraariumide puhul sõltub kõik tegelikult taimedest ja nende vajadustest. Üldine soovitus on muld pidevalt niiske hoida.
- Ülekastmine võib põhjustada hallitust ja taimede lagunemist. Kui terraariumi ilmuvad hallitusseened, tähendab see 1) liiga palju niiskust, 2) õhk ei liigu piisavalt ringi, 3) teatud taimed ei sobi kinnise terraariumi keskkonda.
Puhtus
- Anum tuleb alati puhas hoida. Kõige sagedamini kipuvad klaasseinasid katma vetikad. Ühtlasi tasub silm peal hoida surnud lehtedel ja maha kukkunud õitel, kuivõrd need on seentele heaks kasvulavaks.
Taime-terraarium on alternatiivne võimalus koju või kontorisse elusloodus tuua. Neid on lihtne hooldada ja lisaks silmailule aitavad avatud terraariumid tõsta hapniku taset toas. Terraariumid annavad igaühele võimaluse oma kujundusvõimet ja loovust demonstreerida ning mis võiks olla veel parem väljendusvahend kui emake loodus. Vaja pole muud, kui aiandushuvi ja ilumeel ühte purki segada.