Tagasihoidlik köögivili sibul


Erinevad sibulad

Sibul tundub paljudes toitudest nii iseenesestmõistetav, et inimesed kipuvad ära unustama, kuivõrd oluline maitse- ja ravimtaim see ajalooliselt olnud on. Sibulat on juba ammustest aegadest kasutatud raviomaduste tõttu ning mõnel pool ka ilutaimena. Sibula värvikirev ajalugu ulatub vanade egiptlasteni. Tänapäeval kasutatakse sibulat eelkõige köögis ja seda nii roogade maitsestamiseks kui kaunistamiseks. Sibulaga lähemalt tutvumiseks uurime sibula rolli koduapteegis ja köögis, samuti selle ajalugu, kasvatamist ning säilitamist.

Sibula ajalugu

Andmed sibula kasutamisest pärinevad lausa nii kaugest ajast kui 3500 eKr. Vanad egiptlased pidasid sibulast suurt lugu. Sibulataim on kõige sagedamini kujutatav taim nende hauakambrites leiduvatel maalingutel. Nad kummardasid sibulat keraja kuju ning igavikku sümboliseeriva kontsentrilisuse tõttu. Kuna sibul on ajalooliselt olnud üks vähestest viljadest, mida saab edukalt üle talve hoiustada, hakati seda toiduks kasvatama ning tarvitama juba mitme sajandi eest. Arvatakse, et sibul pärines algselt Aasiast, ent praeguseks kasvab see igas maailmajaos. Ajaloost on näiteks teada, et Aleksander Suur käskis oma vägedele sibulaid söögiks anda, et neil lahinguteks jõudu oleks. Vana-Kreeka atleedid tarvitasid samuti suurtes kogustes sibulaid, sest nad uskusid, et see viib vere paremasse tasakaalu. Kui roomlased Kreeka vallutasid, hõõruti Rooma gladiaatorid sibulatega üle, uskudes, et see tugevdab lihaseid. Ümberasujad tutvustasid sibulat ka Põhja-Ameerikasse, kus see tänini söögilaual olulisel kohal on.

Sibul ravimtaimena

Sarnaselt küüslaugule, sisaldab sibul palju antibakteriaalseid ja seentevastaseid aineid. Vanadelt egiptlastelt on teada üle 800 retsepti sibulal põhinevate erinevate ravimite valmistamiseks. Keskajal soovitasid ravitsejad sibulat peavalude leevendamiseks ning maohammustuste raviks. Lisaks sellele usutakse sibulast olevat kasu ka vähktõvega võitlemisel. Hiinas, kus tarvitatakse rohkem küüslauku ja sibulat kui kusagil mujal maailmas, on vähktõve esinemissagedus 40% madalam kui muudes maailmajagudes. USA Georgia osariigis, kus kasvatatakse magusa maitsega Vidalia sibulat, esineb maovähki 50% vähem kui mujal riigis. Sibula ekstraktil on ka vere hüübimist pärssiv mõju. Sibul aitab alandada kolesterooli taset ning levinud on uskumus selle immuunsüsteemi tugevdavast toimest. Diabeedihaigetel on sibulast kasu tühja kõhu glükoositaseme alandamisel. Sibul aitab suurendada glükoositaluvust ning alandada insuliinitaset.

Sibul toidulaual

Sibulate lõikamine

Kõige levinumad on kolme sorti sibulaid: valgeid, kollaseid ja punaseid. Valged sibulad on kõige teravama maitsega, kollased pisut mahedam ning magusama maitsega ja punased sibulad on kõige mahedamad ja magusamad. Sibulaid kasutatakse toorelt salatites ning erinevate roogade kaunistamiseks või maitsestamiseks. Sibulaid pruunistatakse, aurutatakse, röstitakse, marineeritakse ja isegi frititakse. Sibulad lisavad pikantsust erinevatele juustudele ning juustubaasil määretele, lihapirukatele, suppidele, hautistele, pajaroogadele, pagaritoodetele, pikkpoissidele, aurutatud köögiviljadele ja erinevatele frititud toitudele.

Sibulate kasvatamine

Sibulataimed võivad olla kaheaastased või mitmeaastased taimed. Lauguliste sugukonda kuuluv harilik sibul võib kasvada kuni 1,2 meetri kõrguseks. Õisikut kandev varreosa on püstine. Sibula taimel on neli kuni kuus rohelist või rohekassinist torujat lehte. Väikesed õied on valged, roosad või lillad. Sibulaid võib kasvatada nii seemnest kui tippsibulatest. Seemned on odavam variant, aga tippsibulad annavad märksa kiirema tulemuse. Sibulad eelistavad kerget, ja hea drenaažiga niisket pinnast, mille pH tase jääks 6.0 juurde. Parima kasvu jaoks on soovitatav valida päikeseküllane kasvukoht. Soojemas kliimas võib sibulad külvata juba sügisel, meil aga pannakse sibulad mulda kevadel, kui öökülmade oht möödas. Seemned tuleb külvata tihedalt ja ühtlaselt umbes 1,3 cm sügavuselt. Tippsibulad istutatakse umbes 2-3 cm sügavuselt tipmine ots ülespoole. Peale regulaarse kastmise ning rohimise ei vaja sibulad mingit erihoolt. Küll aga tuleb ettevaatlik olla sibulaid kimbutavate seenhaiguste ja kahjuritega.

Sibulate korjamine ja säilitamine

Sibulavanik

Kui sibulapealsed hakkavad kollaseks muutuma ning lamanduvad, võib maapealse osa ära lõigata. Seejärel, tuleb sibulad paari päeva pärast mullast välja tõmmata. Kui ilm on kuiv, võiks sibulatel lasta maapinnal ära kuivada. Sajusema ilma korral tuleb sibulad siseruumidesse kuivama viia. Säilitamiseks seotakse sibulad sageli vanikutesse või hoiustatakse võrkkottides. Kunagi ei tohiks sibulaid külmkapis hoida.

Sibul on oma koha inimeste toidulaual auga välja teeninud. See suudab ka kõige maitsetumatele roogadele vürtsi ja pikantsust lisada. Pika ajaloo ning mitmekülgsete kasutusvõimalustega (nii ravim- kui maitsetaimena) sibulad kuuluvad iga eeskujuliku köögiviljaaia juurde. Kevad on õige aeg sibulaga katsetamises.

 

logi sisse

Captcha!

unustasid parooli?

Back to
logi sisse
Vali arvustuse formaat
Tavaline toote/teenuse arvustus
Vali see, et sisestada oma arvustus.