Sagedasemad vead kahjurite tõrjumisel

Kahjurid. Need soovimatud külalised tekitavad meis hirmu ja ärevust ning panevad ka täiskasvanud mehed teinekord ehmatusest kiljatama. Vannitoaseinal kükitav karvane ämblik pöörab kõige malbema ja rahuarmastavama inimese ajutiselt vägivalla usku. Küllap on mõnigi meist saanud leebelt öeldes ebameeldiva üllatuse osaliseks seoses mõne eriti suure ämbliku või eriti pika sabaga rotiga. Nii mõnigi kord lõppeb kiljatus sellega, et süüdlane lüüakse maha või püütakse kinni ja viiakse kuhugi kaugemale (näiteks naabrite aeda).

Miks need väikesed olevused meid aga sedavõrd endast välja viivad? Ega keegi täpselt teagi. Selge on vaid see, et kuue- või kaheksajalgsed elukad (samuti neljajalgsed närilised) pole meie kodudes üldjuhul teretulnud seltsilised ning ämblikke või prussakaid nähes on meie esmaseks reaktsiooniks need endast võimalikult kaugele saada. Sama kehtib ka kõikide muude ebameeldivate putukate ja kahjurite kohta. Me ei jäta enne, kui viimne kui sipelgas või hiir on jäädavalt minema peletatud ja/või kinni püütud. Arvestades kõiksugu erinevate tõrjevahendite ja õpetuste rohkust, võiks arvata, et see sõda on ammugi võidetud. Ometi kestavad lahingud kahjuritevaba elupinna ja aia eest ikka edasi. Mis siis ikkagi valesti läheb ning kuidas kahjuritõrje tõhusamaks muuta?

Vaatame mõningaid levinumaid vigasid, mida inimesed putukaid ja muid kahjureid tõrjudes tegema kipuvad.

1. Ohtlikud ained

Mitmed pestitsiidid, mürgid ja tõrjevahendid võivad kokkupuutes nahaga või alla neelates olla ohuks nii lemmikloomadele, lastele, täiskasvanutele kui ümbritsevale keskkonnale. Mürgiste ainete käsitsemisel ning erinevate tõrjestrateegiate rakendamisel tuleb alati jälgida ohutuseeskirju.

2. Algpõhjuse ignoreerimine

Enne kahjurite rünnakuga tegelemist, tuleks alati proovida välja selgitada, mis on selle taga. Tuppa tunginud sipelgatele putukamürgi pealepritsimine aitab küll nähtaval olevatest sipelgatest lahti saada, aga märksa olulisem on mõelda sellele, mis sipelgaid tuppa meelitab ja kuidas nad üldse sisse pääsevad. Majaomanikel tuleb üle vaadata nii vundamendi, akende, uste kui ka muude ühenduskohtade ümbrus. Kõikvõimalikud praod ja avaused tuleb ära täita. Kui putukate sissepääsud on kinni pandud, tuleb üles seada spetsiifiliselt sissetungivale putukaliigile mõjuv tõrjevahend. Soovitatav on kasutada sellist tõrjevahendit, mis tapaks sipelgaema (kui vahendit saab kanda sellise koha peale, kus sipelgaema sellega kokku puutuks).

Korterielanikel tasub aga püüda ka naabrid putukatõrjeprogrammi kaasata, sest sipelgakoloonia võib olla end sisse seadnud just kõrvalkorterisse. Putukate rünnaku põhjuse ja/või lähtekohaga tuleb tegeleda üheaegselt (või enne) nähtavate putukate elimineerimisega. Kui probleem osutub tõsisemaks, tasub informeerida kinnisvarahaldurit. Korteris putukatõrje tegemine on väga närvesööv, kui tüütud kuuejalgsed elukad on end naabrite juures mõnusasti sisse seadnud ja ilmuvad iga tõrjekuuri järel üha uuesti välja.

Kindlasti ei tohiks ka uksi ning aknaid ilma kaitsevõrguta pärandi lahti jätta. See võrdub sõna otseses mõttes putukate sissekutsumisega.

3. Maja ja aia puhastamata jätmine

Kahjurite jaoks on eluruumid ideaalseks kohaks, kus leida varjualust ja toidupoolist. Selleks, et kahjurid end ülemäära mugavalt ei hakkaks tundma, tuleks silmas pidada järgnevaid punkte:

• majapidamist tuleb korrapäraselt põhjalikult koristada;
• köögikappidele ja põrandale ei tohi jätta vedelema toidujäätmeid;
• prügikasti tuleb iga päev tühjendada;
• majapidamine tuleb vähemalt kaks korda nädalas tolmuimejaga üle käia;
• mustad nõud tuleb alati kohe ära pesta ja kuivatada;
• köögivalamu ja dušinurga äravooluava tuleb puhtana hoida;
• vanapaber (sh pappkastid) tuleb regulaarsete vahede tagant selleks ettenähtud konteinerisse viia.

Puhas majapidamine on üks kindlamaid mooduseid kahjurite eemalhoidmiseks. Iseendalgi on puhtas toas mõnusam olla.

Lisaks siseruumidele tuleb tähelepanu pöörata ka aia või hoovi seisukorrale. Pilla-palla ja üle käte kasvanud aiad tõmbavaid kahjureid nagu magnetiga ligi ning sel moel on putukad ja närilised ka siseruumidele juba ebamugavalt lähedal. Seetõttu tuleks aiast eemaldada järgmised elemendid:

• seisev vesi;
• prügi;
• roiskuvad toiduained:
• surnud loomad (linnud, närilised jne).

Ühtlasi tasub meeles pidada, et küttepuid ei tohiks laduda vahetult maja vundamendi lähedusse. Puuriidad võiksid majast vähemalt 9-10 meetri kaugusel olla.

4. Vale tõrjumistaktika

Lühidalt öeldes ei maksa tõrjevahendeid nagu lõkse või mürki panna nende kohtade peale, kuhu kahjuritel eriti asja pole. Hiirte puhul ei ole näiteks erilist mõtet lõkse või mürki keset elutuba jätta. Selle asemel tuleb lõksud seada näriliste käikude juurde. Hiired kipuvad enamasti mööda seinaääri jooksma ning eelistavad pimedaid nurkasid, pliidi- või kapitaguseid ning endale harjumuspäraseks saanud sisse/väljakäiguavasid – just nende kohtade peale tulekski lõksud või mürk panna.

Lisaks võiks end kurssi viia putukate ja kahjurite elutsükliga. Kui täiskasvanud isendid ära hävitada ning asi kohe sinnapaika jätta, võivad vastsed/pojad peagi suureks saada ning uuesti paljunema hakata. Niisiis tuleks paar nädalat pärast täiskasvanud isendite hävitamist igaks juhuks uus tõrjekuur teha.

5. Puudulik eeltöö

Kui osta konkreetse kahjuri tarbeks mõeldud tõrjevahend ilma kahjurit korralikult tuvastamata, ei pruugi tõrjevahendist kokkuvõttes sugugi abi olla. Mõnikord toimivad tõrjevahendid mitmesuguste kahjurite peal, aga see ei ole kaugeltki universaalne reegel. Seepärast on oluline alati kindlaks teha, millise kahjuriga on tegu. Tundmatu kahjuri suhtes ei saa võtta tõhusaid vastumeetmeid.

Tõele au andes tuleb muidugi tunnistada, et mõningaid kahjureid ongi väga keeruline kindlaks määrata. Sellisel puhul tasub aga pöörduda professionaalsete kahjuritõrjujate poole või konsulteerida mitmesuguste veebis saadavate juhiste ja õpetustega.

Kokkuvõtteks

Südamerabandust meenutavad ehmatused kaheksajalgsete külalistega panevad kahtlemata järele mõtlema selle üle, kuidas selline elukas üldse tuppa sai? Pahatihti pole meil süüdistada kedagi teist peale iseenda. Ämblik võis olla pahaaimamatuks reisijaks näiteks kamina ette toodud puukorvis või remonditööde jaoks garaažist köögi toodud redeli küljes. Iga kahjur või putukas ei pea sugugi vaeva nägema, et tuppa pääseda – me pakume neile teadmatusest ise küüti. Tegelikult tasub seegi näpunäide kõrva taha panna: enne tuppa toomist tuleks alati üle kontrollida kaubaalused, pööningult või garaažist toodud kastid, poest toodud pappkastid ja puuviljakastid, samuti pagas (kui naastakse mõnest eksootilisest riigist) ning kõikvõimalikud muud anumad. Need võivad olla koduks või reisivahendiks nii mõnelegi soovimatule külalisele.