Pühadeaegne depressioon ja kuidas sellega toime tulla

1462

Ehkki paljude inimeste jaoks on pühad rõõmus ja helge aeg, mida täidavad peod ja sõbrad, leidub ka neid, kelle jaoks pühadehooaeg toob kaasa üksildustunde, kurbuse ja ärevuse. Seda tüüpi inimesed võivad end tunda teistest ära lõigatuna. Võib-olla vaevavad neid minevikus tehtud vead, kunagised ebaõnnestumised või ebakindel tulevik. Tegu on jõulumasendusega.

Depressiivsus, kurbus ja viha, unehäired, nutuhood, pidevalt surmast ja enesetapust mõtlemine võivad olla märgid jõulumasendusest. Eksisteerib ka selline nähtus nagu sesoonne depressioon (inglise keeles Seasonal Affective Disorder ehk SAD), mis saab alguse sügisel ja saavutab haripunkti talvel. Sesoonne depressioon tähendab tundlikkust pimeda talveaja suhtes. Talvekaamos kutsub esile hormonaalsed muutused ja see toob kaasa kaamosmasenduse. Samas võib sesoonse depressiooni kirjutada pühadega seonduva masendusega samale reale.

Jõulumasendust võivad põhjustada paljud erinevad faktorid nagu sisseostude tegemine, pidev külaliste võõrustamine, majanduslik kitsikus ja ebareaalsed ootused. Teisalt võib põhjuseks olla ka see, kui ei ole võimalust ise perele ja sõpradele külla minna. Mõnede inimeste jaoks saabub jõulumasendus alles pärast pühasid ehk jaanuaris, kui kõik on läbi. Sellisel juhul on tegu nagu peojärgse pettumusega.

Olgu põhjus milline tahes, depressiooni näol on tegu tõsise meeleoluhäirega, millesse ei tohi mingil juhul kergekäeliselt suhtuda. Depressioonikahtluse korral tuleb kindlasti külastada arsti. Asjatundjate sõnul pole pühadega seonduv depressioon siiski nii-öelda päris depressioon, kuna seda on võimalik tasakaalustada või isegi vältida. Selleks on esmalt vaja endale probleemi teadvustada ja seejärel saab jõuluootuste muutmiseks juba vastavaid samme astuda. Kui tundub, et depressioon on peale tulemas või kui seda on pühade ajal varasematel aastatel ette tulnud, võiks proovida rakendada mõnd järgnevatest näpunäidetest:

  • Realistlikud ootused.Jõulud peaksid ometigi olema ju rõõmus aeg. Tuleb teha nimekiri kõigist enda jaoks olulistest tegevustest ja neid järjest tegema hakata. Kõik ülejäänu (ebameeldiva) võib kahe silma vahele jätta.
  • Tundmustega leppimine. Pühade ajal võimust võtvaid tundeid ei ole vaja alla suruda, aga samas tuleb endale tunnistada, et on asju, mida pole võimalik muuta – kui inimene pole oma õega juba 30 aastat läbi saanud, ei muutu tõenäoliselt ka sel aastal midagi.
  • Kui murekohaks on rahalised võimalused, tuleb tehanimekiri kõigist nendest tegevustest, milleks pole raha vaja. Näiteks võib minna õue ja vaadata jõulukaunistusi ja seda, kui linna jõulupuul tuled süüdatakse või minna lihtsalt lumega mängima.
  • Lõõgastumine.Kui lõõgastumine tundub ületamatult keeruline, võiks proovida näiteks mediteerida või joogat teha või siis kord nädalas massööri juures käia. Mõned puhkehetked ja paar sügavat hingetõmmet päevas võivad lausa imesid korda saata.
  • Ülesöömine ja liigne alkoholitarbimine ainult võimendavad negatiivseid emotsioone. Lisaks muule on alkohol tuntud depressandina, mis ainult süvendab masendust.

Peamine on siiski mitte pühadesse liialt tõsiselt suhtuda. Jõululaupäev on päev nagu iga teine ja selle nautimiseks pole vaja küpsiseid valmistada nagu vanaema kunagi tegi või kinkida kõige rohkem kingitusi. Veel üks hea viis vaimse stressi leevendamiseks on füüsiline koormus. Vajaduse korral tuleb abi otsida ka väljastpoolt ja üsna pea on ka kevad uuesti kohal.