Neli kahjulikku harjumust, mis võivad kalliks maksma minna

1268

Roheline liikumine pole eales olnud laiaulatuslikum kui praegu ning ehkki me võitleme parema keskkonna ja looduskaitse nimel, on emakese looduse heaks võitlejad kaotamas olulist lahingut hoopis teisel rindel – oma tervise osas.

Selle taga on halvad harjumused, millest keegi meist vaba ei ole. Mis siis takistab meid oma tervistkahjustavatest kommetest lahti ütlemast? Põhjus miks me oma pahede külge klammerdume ei ole mitte teadmatus nende halbade mõjude osas, vaid pigem on asi inimeste harjumuses elada praeguses hetkes ning mõelda üksnes lähituleviku peale, arvestamata seejuures pikemat perspektiivi.
Küsitlustes, kus inimestelt päriti nende tööpostil, mida nad peavad oma kõige halvemaks harjumuseks, olid kõige populaarsemad vastused ebatervislik toitumine ja vähene kehaline liikumine. Tegelikult aga pole vahetevahel burgeri söömine või nädalavahetustel diivani peal lösutamine kaugeltki kõige tervistkahjustavamad pahed.

Uneaja ohverdamine

Ebapiisavat uneaega (vähem kui seitse või kaheksa tundi) on seostatud mitmete erinevate terviseprobleemidega nagu rasvumine, diabeet ning vähktõbi. Asjatundjate sõnul on unepuuduse esimesteks märkideks ärrituvus, tujukus ning pidurdusest vabanemine (näiteks reaktsioonide ja sotsiaalse adekvaatsuse pärssumine ning hooletus).

Kui unepuuduse all kannatav inimene nende esimeste märkide ilmnemisel oma unevajaduse eest ei hoolitse võivad järgneda juba apaatsus, kõne aeglustumine, emotsionaalse osavõtlikkuse vähenemine, mälu nõrgenemine ja võimetus tegeleda mitme asjaga korraga või mõelda innovaatiliselt.

512

Kui inimene jõuab magama jäämise veerele, langeb ta viieks kuni kümneks sekundiks nii-öelda mikrounne, millega kaasnevad tähelepanu kadumine, teadvuse kaotus ning une-eelsed hallutsinatsioonid, mis tähistavad REM une algust.

Piisav uni tuleb seada esikohale ning harjutada end kindlate magamisaegadega. Paljude inimeste jaoks on abi ka sellest, kui nad enne magamaminekuaega pool tundi millegi rahustava ja lõõgastava nagu telekavaatamise või raamatulugemisega tegelevad. Kehakeelel on une seisukohast samuti oluline roll.

Kui keha on puhketegevuse ajal ebamugavas positsioonis, ei saa aju aru, et aeg on lõõgastuda. Vahetult enne uneaega planeeritud puhkerutiin aitab ajul kinnistada seost vastava tegevuse ning magamise vahel. Üks parimaid seosetekitajaid on näiteks muusika kuulamine. Kui enne magamajäämist alati ühte kindlat muusikapala kuulata, siis on kindel, et pärast teatud aja möödumist hakkab see lugu automaatselt rahustavalt ja uinutavalt mõjuma.

Liigne päike

On ju kõigile teada, et liigne päikese käes viibimine ei ole tervisele sugugi kasulik. Sellegipoolest teevad paljud inimesed sageli selle vea, et peavad päikest ohtlikuks vaid siis, kui kavatsevad päevitama minna ning kardavad päikesepõletust saada.

Tegelikult ei soovitata ilma päikesekreemita üldse õue päikese kätte minna, eriti kuna päeva peale koguneb „korraks“ välja minemisi teinekord murettekitavalt palju. Nahale tekkivad tedretähnid on keha moodus öelda, et liigne päikesekiirgus käib organismile üle jõu.
Üks uus moodus demonstreerida inimestele muidu varjatuks jäävat päike kahjulikku mõju, on kasutada kõrgtehnoloogilisi ultraviolettpilte, mis toovad välja silmale nähtamatud päikesekahjustused. Nendelt piltidelt on näha enneaegsed kortsud ja täpikesed nahal, mis alles ootavad nahapinnale jõudmist.

Väliuuringuid teostavate teadlaste sõnul on ultraviolettkaamerad üsna kallid, ent lihtsasti kasutatavad ning üsnagi kättesaadavad. UV-fotode tegemine võiks tulevikus olla võimalik näiteks dermatoloogia kliinikutes ja arstide vastuvõtul.

Kõige olulisem asi päikesekahjustuste juures ongi nende vältimine ning ennetamine. Päikesekreemi tuleb kasutada olenemata sellest, kas päikese käes viibimine on päevakavas kirjas või mitte. Samuti tuleb endale teadvustada, et päikese käest pole pääsu isegi autoga mööda linna sõites.

Selleks, et päikesekreemi õigesti peale kanda, tuleb keskenduda ühele piirkonnale korraga ning mitte kiirustada. Tähtis on jõuda nii jalgade, kõrvaotste, meelekohtade kui kuklani. Kreemi peab kasutama parasjagu – terve keha jaoks kulub vähemalt 30 milliliitrit päikesekreemi.

120 milliliitrine pudel ei tohiks vastu pidada rohkem kui neli kreemitamiskorda. Koonerdada tõepoolest ei maksa, sest kui kreemitopsi saab alati uue muretseda, siis kahjustatud nahka juba uue vastu välja ei vaheta.

Suitsetamine

Ehkki kõik teavad, et suitsetamine on halb ning passiivne suitsetamine veelgi kahjulikum, ei taipa suur osa inimesi, kuivõrd suurt rolli mängib suitsetamine ümbritseva õhu saastamisel

See, et ukse kõrval suitsetav inimene suitsu ära kustutas, ei tähenda, et sealne õhk juba täiesti saastunud ei oleks.
Lisame sellele veel tõsiasja, et õhk ei seisa mitte niisama paigal, vaid liigub ringi ning suits kandub igale poole laiali. Selline mõtteviis laseb näha juba tervet hulka uusi suitsetamisega seonduvaid probleeme – probleeme, mis ei kao pärast koni prügikasti viskamist.

513

Paraku kipuvad nii suitsetajad kui mittesuitsetajad arvama, et õhu puhastamiseks piisab ionisaatori paigaldamisest. Õhuionisaatorid on tõepoolest populaarsust kogumas, ent nad pole sugugi sama tõhusad kui menukad. Need seadeldised ei tee muud, kui paiskavad õhku negatiivseid ioone, mis neutraliseerivad saastunud õhuga seostatavaid positiivse laenguga ioone.

Negatiivselt laetud õhuioonide mõjul kogunevad õhus lenduvad tolmuosakesed toas erinevatele pindadele. Samas ei suuda õhuionisaatorid õhku tegelikult puhastada. Selles mõttes sarnanevad need masinad suuresti osonaatoritele, mis mõnel pool maailmas on praeguseks suisa keelatud. Paljud õhupuhastajad seevastu kasutavad õhus lenduvate osakeste elimineerimiseks (mitte neutraliseerimiseks) hoopis filtreid.

Õhupuhastaja peaks olema suuteline siseruumides leiduvad saasteained tõepoolest eemaldama, mitte neid ühest kohast seise liigutama nagu ionisaatorid. Toas, kus või mille lähedal suitsetatakse (suits teadupärast levib õhus ringi) võiks ideaalvariandis töötada pigem õhupuhastajad kui õhuionisaatorid.

Õhu puhastamisel on tegelikult mitu tahku. Puhastamine võib tähendada nii tolmu- ja muude osakeste filtri abil kinni püüdmist kui ka seda, et ohtlikud hallituseosed, bakterid ja viirused tõepoolest tapetakse puhastamise käigus ära.

Stress

Uurimused on näidanud, et stress on meie tervisele veelgi ohtlikum kui suitsetamine. Tänapäeval aga kipuvad inimesed kõrget stressitaset äraspidise väärtusena nägema.

Selle asemel, et seostada stressi tervisekahjustuste ning kannatavate inimsuhetega, on inimesed hakanud sellega uhkustama – stressivaba inimene pole enam justkui mingi õige tegija.

Stressirikas elustiil on kõige parem moodus kõikvõimalikele haigustele rohelist tuld näidata. Kroonilise stressi puhul peavad neerupealsed pidevalt lisatööd tegema. Lõpuks kurnab see organismi ära ning see omakorda pärsib immuunsüsteemi toimimist ja viib lõpuks mitmesuguste terviseprobleemideni.

Halbade harjumuste edetabeli tipus troonib kahtlemata stressirikas elustiil. Ühiskonnas, kus iga eluaspekti iseloomustab pidev väline surve, on isegi meie lastel kõrge stressitase. Ühe selgitusena on pakutud, et kui teatud tüüpi käitumine on sotsiaalselt aktsepteeritav või lausa soovitatav, kipuvad inimesed selle varjukülgi (tervistkahjustavat mõju) vabandama mõttega, et kõik ju teevad nii.

Teiseks oluliseks käitumist mõjutavaks faktoriks on sotsiaalsed normid – kahjulikud ning halvad harjumused pole mitte ainult aktsepteeritud, vaid teatud sotsiaalsesse gruppi sobitumiseks lausa kohustuslikud. Lõppkokkuvõttes leiavad inimesed oma halbadele kommetele alati mingi vabanduse ning sageli on selleks selgituseks vajadus teatud seltskonda kuuluda. Samuti kasutatakse suitsetamise või ebatervisliku toitumise põhjendamiseks isiklikke või tuttavate inimeste näiliselt toetavaid kogemusi. Näiteks öeldakse: „See pole mulle mingit mõju avaldanud“ või „Mu isa on terve elu suitsetanud ja tal pole mingeid terviseprobleeme.“


Halbade harjumuste vastu

Mingit ravi või imenippi halbade ning kahjulike kommete vastu ei ole. Ebatervisliku elustiili vastu ei saa end vaktsineerida. Küll aga saame tõsta oma teadlikkust erinevate halbade harjumuste ja nende mõjude osas ning mõelda laiemalt kui lihtsalt „see on kahjulik.“