Muru külvamine

2624
Peotäis muruseemned

Muruseemnete külvamine on kõige taskukohasem moodus koduhoov või aed uue rohelise muruga katta. Õigete sammude ning juhiste järgimisel saab muruseemned lopsakaks muruvaibaks muuta.

Parim aeg muru ettevalmistamisega tegeleda on vahetult enne kõige intensiivsema kasvuperioodi algust.

Milline murusort valida?

Murusordid jagunevad jaheda ning sooja kliima sortideks. Eesti kliimas tähendab see enamasti jahedasse kliimasse sobiva sordi valimist. Iseenesest on jaheda ja sooja kliima murusordid nagu murukamara yin ja yang. Kui jaheda kliima sümboliks võtta näiteks hõbekuusk, siis soojas kliimas oleks tasakaaluks palmipuu. Üsna ilmekas kujund.

Jahedasse kliimasse sobiva muru puhul on parimaks külviajaks hilissuvi kuni varasügis, sest jahedamas kliimas langeb muru kõige intensiivsem kasvuperiood sügisesse ning kevadesse (mõnel pool ka talvisele ajale). Siis on pinnas veel küllalt soe, et seemned kiirelt idaneda jõuaksid ja noortel murutaimedel on võimalus terve sügistalvise perioodi vältel juurduda.

Teine hea aeg jahedasse kliimasse mõeldud muruseemnete külvamiseks on varakevad. Noortel murutaimedel jääb sedasi küll vähem aega, et juured enne suviste kuumade saabumist sügavale ajada, aga kui külvamine piisavalt varakult ette võtta, saab muruvaip enamasti korralik.

Soojemasse kliimasse sobivaid murusorte külvatakse tavaliselt hiliskevadel kui ilmastikuolud on veel piisavalt pehmed, et murutaimed kenasti juurduda jõuaksid ning suvine kasvuperiood ja kuumad ilmad alles ees.

 

Tähelepanu! Valmis olla! Kasvustart

Pinnas on ettevalmistatud, maapind tasaseks tehtud, kastmissüsteem läbi mõeldud – aeg on seemned mulda külvata.

  1. Muruseemnete külvamine

Automaatset laoturit kasutades tuleb jälgida, et see oleks seadistatud õige vahekorra ja kiiruse peale. (Selleks võib uurida tootjapoolseid juhendeid, aga sageli on vajalik info laoturi enda peal kirjas.) Alustada tuleb poole seemnekogusega ning kõndida pikisuunas edasi-tagasi. Seejärel tuleb tulevane muruplats veel risti edasi-tagasi üle käia ja ülejäänud seemned samuti maha külvata. Risti külvamine tagab ühtlasema tulemuse.

Seejuures ei tohi unustada külviaegset väetamist. Külvamise ajaks ette nähtud väetised sisaldavad palju fosforit – noorte murutaimede jaoks ülivajalikku mineraalainet.

  1. Külvijärgne katmine niiskuse hoidmiseks

Pärast külvamist on soovitatav muruseemned turbasambla või muu peenetekstuurilise orgaanilise materjaliga kergelt kinni katta. Seda võib teha käsitsi või spetsiaalse turbalaoturi abil. Seejuures tuleb ettevalmistavad tööd kindlasti värskest muruplatsist eemal teha. Vastasel juhul võib kattematerjali kogemata vales kohas ülemäära palju maha kukkuda ja selle silumine lööb külvatud seemned segamini.

Kate peab jääma õhuke – kuni poole sentimeetri paksune – ja ühtlane. Seepärast on oluline leida enda jaoks õige tempo ning sellest kinni pidada.

Odavamaks variandiks on maha külvatud seemned multšiga katmise asemel lihtsalt kergelt üle rehitseda. Ka tuulega kimpus olles võiks pigem reha kasuks otsustada. Rehitsemiseks sobib kõige paremini jäik metallist otsaga reha. Mullapind tuleb lihtsalt õrnalt edasi-tagasi üle käia, et seemned kergelt mullaga kattuksid. Liiga intensiivsed liigutused matavad muruseemned aga liiga sügavale või löövad need ebaühtlaselt laiali.

Mururull

  1. Pinna rullimine

Selleks, et seemned mullaga parema kontakti saaksid, tuleb külvipind üle rullida. Rullimise jaoks tuleb mururull raskuse jaoks poolenisti veega täita ning kogu tulevane muruplats välisäärtest alustades üle käia.

  1. Kastmine

Kastmist võib uue muruplatsi rajamise juures kõige olulisemaks sammuks pidada. Esimese kastmiskorra ajal tuleb jälgida, et maapind saaks vähemalt 15-20 sentimeetri sügavuselt läbi niisutatud. Kastmine peab olema ühtlane – maapinnale ei toki tekkida lompe ning vesi ei tohi hakata seemneid minema uhtuma.

Sobiva kastmissügavuse tagamiseks võib lühikeste intervallidega mitu korda kasta. Pärast põhjalikku esmast kastmist tuleb edaspidi lihtsalt jälgida, et maapind kahe kuni kolme sentimeetri sügavuselt niisutatuna püsiks, kuniks seemned idanema hakkavad. Seejuures tuleb meeles pidada, et seemnetel on idanemiseks ainult üks võimalus ning janusse jäetud seemnetest asja ei saa.

Selleks, et idanemine toimuks kogu muruplatsi ulatuses ühtlaselt, tuleks maapind mitu korda päevas (ja seda eriti just kuuma või tuulise ilma korral) aiavoolikust kergelt veega üle kasta. Sellega ei tohi aga liiale minna – liigniiskus soodustab seemnete mädanemist.

Hea indikaator kastmisvajaduse hindamiseks on pinnase värvus. Kuivades muutub mulla värvus heledamaks ja kui juba pool kuni 2/3 maapinnast on heledama tooni omandanud, võib aiavooliku jälle välja otsida.

  1. Seemnete kaitse

Pole raske ette kujutada, millise kaose võivad tulevasel muruplatsil tekitada näiteks naabrite kaevamishimuline koer või õue mudakooke tegema läinud väikelapsed. Selleks, et võimalikud kahe- ja neljajalgsed segajad värskelt külvatud ning kastetud muruplatsilt eemal hoida, võiks platsi ümber värvilise nööri ja puuvaiade abil väikese piirde rajada.

Koerte eemalehoidmiseks võib selleks siiski väheks jääda. Kui tegu on väiksemapoolse platsiga, võiks mõelda kogu ala ümbritseva teisaldatava metallpiirde peale. Nii ehk naa tasuks igaks juhuks koeraomanikest naabritega rääkimas käia, et võimalikke ebameeldivusi ära hoida.

Tärkav muru

Värske muru hooldamine

Sedamööda, kuidas murutaimed juurduvad, võib kastmiskordasid vaikselt harvemaks muuta. Oma rolli mängib siin mõistagi ka ilm. Igapäevane kastmisrežiim võib juba idanenud muru jaoks liiast olla ning soodustada noorte taimede mädanemist. Ühtlasi pärsib liiga märg pinnas juurte kasvu.

Kui värske muru haljendab juba üsna ühtlaselt, võiks proovi mõttes mõne kastmispäeva vahele jätta. Kui muru muutub ererohelisest tuhmiks hallikasroheliseks, siis tuleb seda kasta. (Mõningaid kiiremini kuivavaid alasid tuleb ajuti lausa eraldi kasta.)

Kui muru aga kuivamise märke ei näita, võib kastmiskordade vahelisi intervalle järjest pikemaks venitada, kuniks nädalasse jääb üks-kaks kastmiskorda (vastavalt vajadusele). Iganädalaste kastmiskordade ajal ei tohi unustada, et kasta tuleb sügavalt – murukamar olgu 15-20 sentimeetri sügavuselt läbi niisutatud. Pindmine kastmine on üks aiaomanike suurmaid vigu.

Värske murukatte hooldamine ei piirdu aga üksnes kastmisega. Kui muru on juba kaheksa kuni kümne sentimeetri kõrguseks kasvanud, tuleb ette võtta esimene niitmine. Niita tuleks siis, kui pinnas on kuivemapoolne, muidu võib juhtuda, et niiduk kisub värske murukamara üles.

Neli kuni kuus nädalat peale muru tärkamist on järg väetamise käes. Noored murutaimed on üsna aplad täiendavate toitainete järele, nii et seda sammu ei tohiks mingil juhul vahele jätta. Kui kõik sammud hoolikalt kõrva taha panna, ei ole muru külvamine ning hooldamine kellegi jaoks üle jõu käiv.