Mida jälgida aurutaja kasutamisel

4658

Üldjuhul ei kasuta aurutaja omanikud (elektrilist tüüpi ja mitte kastrulile monteeritud vesivanni) seda söögitegemiseks nii sageli kui võiks. Ometi on aurutamine üks parimaid mooduseid mis tahes aedviljade, liha ja kala valmistamiseks. Aurutades kaotab toit märksa vähem aroome, värvi ja toitaineid kui ükskõik millise muu toiduvalmistamismeetodiga.

Järgnevalt mõned näpunäited, mis ehk inspireerivad aurutajat köögikapi põhjast senisest märksa sagedamini välja tõstma…

  • Aurutamine pole kasulik vaid värskete aedviljade puhul. Samamoodi võib aurutada kakülmutatudsaadusi. Külmutatud herneid aurutades võiks neile näiteks pisut suhkrut peale raputada, et hernestele täiendavat maitset ja magusust lisada.
  • Aurutades tuleb üle vaadata, et kõik aedviljad oleksid iga aurutusnõu põhjas ühtlaselt jaotunud, et nad ühtmoodi läbi küpseksid. Brokoli- ja lillkapsaõisikud tuleks nõusse asetada nii, et varreosa jääb allapoole – sedasi lähevad nad ühtlaselt pehmeks. Brüsseli kapsas küpseb paremini, kui iga kapsa põhja peale rist lõigata.
  • Punast liha, kala või kana ja kartuleid või aedvilju samal ajal aurutades tuleb liha alati kõige alumisse aurutamisnõusse panna. Vastasel juhul võivad lihast erituvad mahlad hakata küpsetamise ajal aedviljade peale tilkuma.
  • Ühte nõusse pandud aedviljad peaksid olema võimalikult ühesuguse suurusega tükkidesse lõigatud, et nad saaksid kõik samal ajal valmis.
  • Suuremad asjad (nagu kartulid) pannakse reeglina alumisse nõusse ja väiksemad (nagu herned ja tükeldatud porgandid) peamisse. Sedasi valmivad kõik aurutajasse pandud asjad enam-vähem samal ajal.

Aurutajaga ideaalselt läbi küpsenud toidu valmistamine tahab küll natuke harjutamist, aga tulemus on seda väärt. Toit maitseb paremini ja mitte ainult – see on ka tervislikum ja toitaineterikkam.