Lapsed ja tehnikaseadmed – piiride seadmine


Poiss tahvelarvutiga
Ekraaniaja tasakaal lapse tervise ja arengu tagamiseks

Tänapäeval tundub, et lapsed hakkavad juba vahetult pärast sündimist nutitelefone ning muid elektroonilisi vidinaid kasutama. Piisab sellest kui pilk kohalikule mänguplatsile heita: suure tõenäosusega võib seal näha kaheaastaseid või nooremaidki lapsi, kes ema-isa telefonis juba mänge mängivad või videoid vaatavad. Lapsed kasutavad tehnikavahendeid küll üha nooremas eas, aga samas kasutavad nad neid üha erinevamates oludes, ja seda nii kodus kui koolis. Tänapäeval on tehnikavahendid lastele ühtaegu nii õppevahenditeks kui meelelahutusallikateks ning vajadusel ka suurepäraseks lühiajaliseks lapsehoidjaks, kui emal on vaja mõneks ajaks õhtusöögi valmistamisele või emailide kontrollimisele keskenduda.

 

Kooliealiste laste puhul võib tehnika aga kahe teraga mõõgaks osutuda. Ühest küljest võib tehnikaseadmetest tõepoolest palju kasu olla: arvutite abil saab teha uurimistöid, mängida veebis arvutusmänge või parandada keeleoskusi. Televiisor (ja DVD-d) võivad samuti pakkuda hariduslikke programme, näiteks dokumentaalfilme ja muud õpetlikku. Isegi videomängud võivad lapse arengule kaasa aidata ning soodustada näiteks käte ja silmade koostööd (mõned liikumispõhised konsoolimängud Wii või Kinect sensoriga Xboxi peal toetavad tantsumängude kaudu ka kehalist liikumist). Teisest küljest on kõigil elektroonilistel seadmetel mõni tuntav varjukülg. Järgnevalt mõned põhjused, miks tuleks piirata laste kokkupuudet tehnikaseadmetega ning nõuanded piirangute elluviimiseks.

Xbox Kinect

Miks piirata laste kokkupuudet tehnikaseadmetega?

  • See võib hakata und segama. Kiire elutempoga lastel, kel on nii nädala sees kui nädalavahetuseti sageli palju koduseid töid ning kooliväliseid tegevusi (huviringid, trenn jne), võib olla niigi keeruline väljapuhkamiseks aega leida. Kui lisada siia veel lugematud telekaekraani taga veedetud tunnid (mõnede andmete kohaselt keskmiselt kolm tundi päevas) on tulemuseks pidev unepuudus. Uuringud on näidanud, et elektrooniline stimulatsioon nagu teleka vaatamine või arvuti kasutamine mõjutab nii uinumist kui une kestust.
  • See võib hakata mõjutama perega veedetud aega ning näost-näkku suhtlemist. Arvuti taga istudes, konsoolimänge mängides, telekat vaadates või muid tehnikavidinaid kasutades ei suhtle me kõrvalolevate inimestega. Arvestades seda, kui raske on leida aega, et kogu perega midagi ühiselt ette võtta, peavad nii mõnedki lapsevanemad oluliseks vältida tehnikaseadmete üleliiast mõju laste tähelepanuvõimele. Ehkki ühine filmiõhtu või kogu perega koos videomängude mängimine võib samuti vahva olla, ei muuda see tõsiasja, et ekraani taga veedetud aeg vähendab näost-näkku suhtlemist.
  • See võib soodustada tähelepanuvõime vähenemist. Uuringud on näidanud, et üleliigne teleka- või arvutiekraani taga veedetud aeg seostub tähelepanuprobleemidega.
  • See võib hakata koolitööd segama. Lastel, kes vaatavad palju telekat, on suurema tõenäosusega madalamad hinded ning nad loevad vähem raamatuid. Uuringud on näidanud, et ekraaniaja vähendamine võib mõjuda positiivselt nii laste tervisele kui hinnetele.
  • See võib viia füüsilise aktiivsuse languseni. Üleliiast ekraaniaega on seostatud laste füüsilise aktiivsuse vähenemise ja kõrgema rasvumisriskiga.
  • See võib jätta lapsed kaitsetuks reklaami ning ebasobiva sisu eest. Mitmete telesarjade ja reklaamide sisu on tugeva seksuaalse alatooniga või täis vägivalda, samuti kujutatakse teleekraanil sageli stereotüüpe ning narkootikumide ja alkoholi tarbimist. Mitmed reklaamid kasutavad rämpstoidu ja mänguasjade müümiseks spetsiaalselt laste meelitamiseks mõeldud võtteid.
Loe ka:   Kuidas majapidamine lastele ohutumaks muuta

Tüdruk nutitelefoniga

Kuidas piirata tehnikaseadmete kasutamist?

Kui lapsed kurdavad igavuse üle, on liigagi lihtne telekas sisse lülitada või lasta neil videomänge mängida. Ometi on olemas mitmeid alternatiivseid meelelahutusvõimalusi. Laste tehnikaseadmete kasutamist saab edukalt piirata, kui järgida mõningaid põhilisi näpunäiteid.

  • Lapse toas ei tohiks eraldi telekat olla. Oma toas teleka vaatamise võimalust on seostatud mitmete probleemidega nagu madalamad õpitulemused, magamisprobleemid ja ülekaalulisus.
  • Arvuti/telekas olgu väljalülitatud. Kui lapsed ei vaata parasjagu mingit kindlat programmi, siis tuleb telekas välja lülitada. Samuti peaks telekas olema kinni söögiaegadel ning koduste tööde tegemise ajal.
  • Vanemad peaksid aitama lastel videomänge või teleseriaale valida. Kõige kindlam moodus lapse vaatamis- ja mängimisharjumustel silma peal hoida, on aidata tal meelepärane seriaal või mäng ise välja valida. Kogu perega koos veedetud õhtuks filme või mänge valides tasub lugeda varasemaid hinnanguid ning küsida teiste lapsevanemate arvamust. Kõige olulisem on tunda oma last ja tema eelistusi ning usaldada oma instinkte.
  • Ekraaniaja piiramine. Lastele tuleb seada kindlad teleka- ja videomängude (vajadusel muude tehnikaseadmete) normid. Selleks võib olla näiteks üks tund telekavaatamist ning videomängude mängimist päevas või paar tundi nädalas – põhiline on otsuse ja ajalimiidi juurde kindlaks jääda.
  • Alternatiivid tehnikaseadmetega seotud tegevustele. Ühiseks ajaveetmiseks ei ole vaja teleekraani taga istuda – miks mitte näiteks perega lauamänge mängida või raamatuid lugeda. Tehnikavaba meelelahutuse jaoks on palju erinevaid võimalusi.

Lauamängude täringud

logi sisse

Captcha!

unustasid parooli?

Back to
logi sisse
Choose A Format
Story
Formatted Text with Embeds and Visuals