Lõhn on üks esimesi asju, mida külalised majapidamise juures tähele panevad. Kui külalistel just eriliselt halb haistmismeel ei ole, tunnevad nad paratamatult võõrustaja kodu iseloomustavat aroomi, olgu see siis hea või halb. Lõhna võib teinekord juba kodu ukse ees tunda, ilma et peaks vaevuma sisse minemagi. Lõhn on esimene mulje, mis inimestele kellegi kodust jääb ja kui see lõhn on ebameeldiv, tuleb sellest vabanemiseks midagi ette võtta.
Kodu lõhnastamiseks saab kasutada mitmesuguseid erinevaid vahendeid. Nii saab tavalisse ruumi küll meelepäraseid aroome lisada, aga halva lõhna allikat sedasi kõrvaldada ei õnnestu. Ainuke viis kodu hästi lõhnama panna on halva lõhna allikast lahti saada.
Esmalt tuleb välja selgitada, kust lõhna allikas pärineb. Äkki mädaneb kusagil mingi toiduaine? Või immitseb keldrist kopituse hõngu?
Kui halva lõhna põhjuseks on mingi plekk (näiteks on lemmikloom loigu teinud), siis tuleb see eemaldada ja kogu ümbritsev ala puhastusvahendi ja sooja veega korralikult üle pesta. Kui vähegi võimalik ja ilm lubab, võiks tuba põhjalikult tuulutada. Seisvat õhku võiks ventilaatoriga ringi ajada, et väljast või muudest tubadest värskemat õhku peale tuleks.
Samas ei saa vee ja seebiga kaugeltki igast lõhnast jagu. Poest või kodusest majapidamisest tuleb leida mingi vahend, mis halba lõhna põhjustavad ühendid neutraliseeriks ja vaip või muud pehmed materjalid sellega korralikult kokku teha. Üleliigse vedeliku eemaldamiseks tuleb puhastusvahendiga üle ujutatud kohale käterätik või ohtralt paberrätikuid panna. Rätik (ükskõik kummast materjalist) tuleb käte või jalgadega vastu määrdunud ala suruda, et see vedeliku endasse imaks. Kindlasti ei tohi määrdunud kohta hõõruma hakata. Ala tuleb pärast vahendiga töötlemist võimalikult kuivaks vajutada ja siis lasta täielikult ära kuivada.
Poes müüakse mitmesuguseid lõhnu neutraliseerivaid tooteid, aga kasutada võib ka kodusemaid vahendeid. Äädikas on äärmiselt mitmekülgne aine, mis igas majapidamises üldjuhul olemas on. See kõrvaldab edukalt mitmesugused lõhnad, sealhulgas ka näiteks lemmiklooma sirtsutamisest tekkinud aroomid.
Ka söögisooda on tõhus lõhnaeemaldaja ja –neutraliseerija. Seda võib kasutada nii kuivalt kui sooja veega segatuna ning lõhna allika peale pritsida. Lisaks muule on soodal omadus niiskust endasse imada, seetõttu võiks seda pärast peamise pesuvahendi kasutamist just niisketele ja haisvatele plekkidele kanda. Tsitruselised nagu sidrun ja apelsin aitavad samuti ebameeldivate lõhnade vastu võidelda. Tsitruseliste mahla ei soovitata riidest asjade peal kasutada, aga prügikastide juures leviva lõhna parandamiseks sobivad nad hästi.
Alati on selliseid lõhnu, mille lähtekohale ei ole võimalik ligi saada ja millest seega allika eemaldamise kaudu lahti ei saa. Selliste lõhnade puhul tuleb leida mingi toode, mis lõhna endasse tõmbaks, enne kui see üle maja levib. Läppunud keldrist, kopitavast riidekapist või seina vahel olevast närilise pesast võib immitseda lõhnu, mille allikat otseselt eemaldada ei saagi.
Lõhnade imamiseks (nagu ka neutraliseerimiseks) võib kasutada nii spetsiaalseid koristusvahendeid kui ka tavapäraseid majapidamises leiduvaid aineid. Näiteks imab söögisooda väga edukalt igasugu lõhnad endasse. Lahtine karp tuleb vastavasse kohta seisma panna või soodat näiteks lõhnava vaiba peale raputada, tund aega seista lasta ja tolmuimejaga ära koristada.
Puusüsi ja kassiliiv suudavad samuti lõhnu püüda. Kassiliiv tuleb karbi või kausi sisse panna ja soovitud paika tõsta. Kuna süsi võib määrima hakata, tuleks see kinnise karbi sisse panna, kuhu on augud sisse tehtud. Kui lõhn on kadunud, tuleb vastavad ained ära visata. Sarnaselt söögisoodaga, imavad ka puusüsi ja kassiliiv ümbritsevast õhust niiskust. Eriti mugav on neid kasutada siis, kui ebameeldiv lõhn ongi just kuidagi niiskusega seotud.
Ebameeldivalt lõhnava majapidamise külastamine pole mugav kogemus ja kes tahakski endale halvasti lõhnavat kodu? Toodud soovitused aitavad lõhnu neutraliseerida ja kinni püüda ning edaspidi võib lõhnaküünlaid või aroomilampe kasutada ainult mõnusate aroomide lisamiseks, mitte halbade peitmiseks.
