Ilmad on juba liiga jahedad, et pere lemmikut õues veevoolikuga taga ajada. Külmemal ajal veedab suur osa inimesi koertega aega tubases keskkonnas, mis tähendab, et neljajalgne sõber tuleb puhas hoida. Kuidas aga talvel koera toas vannitada, ilma et sellega kaasneks tohutu vaev ja segadus või asi päädiks koera jaoks stressirohke külastusega loomaarsti või koertejuuksuri juurde?
Vannitamine ei pea koera jaoks tingimata ebameeldiv kogemus olema. Mõningaste teadmiste ja õige varustusega on koera pesemine tubastes tingimustes üsna kerge ülesanne.
Kui sageli peaks koera pesema? Kõik koerad on ses osas erinevad. Enamasti tuleb koera vannitamine ette võtta umbes iga kuu või kahe tagant, aga see oleneb ka konkreetse koera tõust ja harjumustest. Räpane karvkate ja nii-öelda koera moodi lõhnamine on märk sellest, et on sobiv aeg vannitamise peale mõelda.
Enne asjaga peale hakkamist tuleks varuda järgmised abivahendid: hari, kamm, šampoon, palsam, pesukinnas, vatitupsud, mineraalõli, vannitamisrihm (et koer protseduuri ajal paigal püsiks), vannimatt, äravoolu rest ja käterätikud.
Et vannitamine oleks lihtsam:
- Enne koera kutsumist tuleb kogu vajaminev varustus kokku koguda ja tööpiirkond ette valmistada. Seda kõike on parem ilma koerata teha, sest viimane võib seepeale ärevaks minna.
- Vanni põhja pandud matt ei lase koeral libiseda ja kukkuda.
- Äravoolu kohale tuleks panna sobiv kate, mis ei lase karvadel torudesse jõuda. Kate või rest peaks sobima kraanikausi, duši või vanni äravoolu kohale.
- Esmalt tuleb koer läbi harjata või kammida. Kõik pulstunud kohad tuleb eemaldada ja teinekord on selleks ka kääre vaja kasutada. Kui karvkate on mingi kleepuva ainega koos, tuleks seda 24 tundi enne pesu mineraalõliga töödelda.
- Kaitsmaks koera seebi eest, võiks talle silma tilgutada paar tilka sobilikku mineraalõli. Mõned koeraomanikud panevad koera kõrva ka vatitupsud. Sel juhul peavad need kindlasti sobiva suurusega olema – liiga väikesed vatitupsud võivad koera kõrvakanalisse sattuda.
- Kui koer on vannis, võib ta kaelarihma külge kinnitada vannitamisrihma.
- Dušiotsikut kasutades tuleks see lemmiku lähedal hoida, nii et koera karv imbuks veest läbi ja koera nahk saak samuti märjaks.
- Kui koer on märg, tuleb tema seljale šampooni kanda ja see kümne minuti jooksul kogu karvkatte ulatuses sisse hõõruda. Pesukinda ja masseerivate otsikute kasutamine lööb šampooni tugevalt vahtu ja võimaldab sedasi ka koera nahapinnani jõuda. Pärast šampoonitamist tuleb koer kindlasti kaks korda üle loputada, et kõik jäägid karvast välja saada. Mõnel koeral võivad šampoonijäägid allergilise reaktsiooni esile kutsuda.
- Seejärel on targem kaks sammu tagasi astuda, sest tõenäoliselt soovib koer end pisut kuivemaks raputada. Viimase asjana tuleks liignevesi lemmiku karvast õrnalt välja pressida ja koer siis käterätikuga ära kuivatada. Seni kuni koer ei ole täiesti ära kuivanud, tuleb teda toas hoida ja tuuletõmbuste eest hoida.
Koera tuleks regulaarselt vannitada ja kõige targem on sellega juba varakult algust teha. Kui kutsikas pesemisega ära harjub, ei ole tal ka täiskasvanuna sellega probleeme.
