Lapsed tuleks küll regulaarselt silmaarsti juurde kontrolli viia, aga sageli saavad vanemad potentsiaalsest nägemisprobleemist aimu näiteks tänu õpetaja tähelepanelikkusele või kooliõe juures läbiviidud silmakontrollile. Kui lapsel on koolis lugemisprobleeme või ta kissitab silmi, et tagumisest pingist tahvlile näha, võtab õpetaja sageli vanematega ise ühendust.
Levinud nägemisprobleemide hulka kuuluvad: müoopia ehk lühinägelikkus, hüperoopia ehk kaugnägelikkus ja astigmatism, mille puhul nägemine on samuti häiritud. Lühinägelikel inimestel on raskusi kaugemal asetsevate objektide nägemisega, samas kui kaugnägelikel on probleeme lähedalasuvate objektide, näiteks raamatulehel olevate tähtede nägemisega. Nägemisprobleemid võivad viia ka pidevate peavaludeni.
Lapsed, kel on probleeme lugemisega liigitatakse sageli õpiraskustega õpilaste hulka, kuigi tegelikkuses võib asi olla hoopis nägemisprobleemides. Lastel esineb mõnikord ka kõõrdsilmsust ehk strabismi, mille korral üks või mõlemad silmad kipuvad sissepoole vaatama. Ilmselt meenuvad siinkohal nii mõnelegi ema manitsused, et silm ei tohi kõõritada. Kõõrdsilmsusest saab aga enamjaolt edukalt lahti spetsiaalsete korrigeerivate raviläätsedega, mida teatud aja jooksul kandma peab.
Mõnel juhul viib prillide saamine lapsed üsna endast välja. Suurem osa lapsi ei taha prille kuigi hea meelega kanda, kuna kardavad sellega kaasnevaid muutusi välimuses, näiteks arvatakse, et prillid muudavad koledaks või totakaks. Vanemad lapsed kardavad enamasti, et prillidega ei meeldi nad enam vastassugupoole esindajatele, ning et sõbrad hakkavad nende üle nalja heitma. Praegusel ajal, mil prillide asemel võib sageli kanda ka kontaktläätsi, saavad nägemisprobleemidega lapsed ise valida, kumba varianti nad pigem eelistavad.
Mõned inimesed eelistavad praegugi kontaktläätsede asemel prille kanda, aga teismelised enamasti siia alla ei kuulu. Väiksemate laste puhul ei ole kontaktläätsede kandmine alati võimalik. Seepärast võib prillide kandmine, isegi kui see on vajalik ainult lühikeseks ajaks või lugemiseks, lapse endast välja viia. Vanema ülesanne on selgitada lapsele prillide kandmise vajadust (silmanägemise hoidmine) ning luua prillidega positiivseid seoseid.
Teinekord aitab lapse suhtumist parandada näiteks see, kui talle näidata, et ka temale meeldivate kuulsuste seas (näitlejad, modellid, sportlased, muusikud) on prillikandjaid. See aitab lapsel aru saada, et nägemist korrigeerivate prillide kandmine ei muuda inimesi kuidagi koledamaks või ebapopulaarsemaks.
