Krüsanteem – sügisene silmailu

4921
krüsanteem

Kaunid sügisesed krüsanteemid võib panna ukse ette külalisi tervitama ning neid saab potiga siia-sinna tõsta. Nad muudavad aia ja peenra hilissügisel veel viimast korda õitemereks. Krüsanteem sobib hästi ka kinkimiseks. Hilissügis on just nende kaunite lillede aeg ja seda kinnitavad nii mõnedki aiad ja lillevaasid. Miks mitte sügist emmata ning krüsanteemid ka oma aeda kaunistama tuua?

Hiinas hinnati ja armastati krüsanteeme juba 15. sajandil eKr. Hiinlased pidasid krüsanteeme ravimtaimedeks ja omistasid sellele elujõudu suurendavaid omadusi. Peavalu leevendamiseks keedeti krüsanteemi juurtest teed ning õrnad lehed ja kroonlehed pandi salatitesse. Värskendava ja kergelt magusa krüsanteemitee joomise traditsioon ulatub kaugetest aegadest tänapäeva. Jaapanisse jõudsid krüsanteemid umbes 8. sajandil meie aja järgi. Jaapanlaste ja sügisaia kuninganna – krüsanteemi – vahel kujunes eriline suhe, mis kestab siiani. Jaapanis tähistatakse krüsanteemi ja sellega seonduva pika ajaloo auks krüsanteemipäeva ehk õnnelikkuse festivali. Läänemaailma jõudis see korvõieliste sugukonda kuuluv taim alles 17. sajandil ning nagu mitmetes eelnevateski tsivilisatsioonides, võitis krüsanteem siingi inimeste südamed.

Krüsanteem – istutamine

Veetlevad krüsanteemid on mitmeaastased taimed ning kui nende eest korralikult hoolitseda, tärkavad nad igal aastal uuesti ja lisavad sügisesele aiale silmailu. 6 tundi päikesepaistet ja hea drenaaž on ilusate ja tugevate krüsanteemide kasvatamiseks sama olulised kui enamuse muude taimede (maitsetaimed, aedviljad, lilled) puhul. Kevadel ostetud väikesed taimed võibki samal ajal maha istutada. Suvel müügile tulevad suured krüsanteemipotid võib aga mis tahes ajal, kaasa arvatud sügisel peenrasse ümber istutada. Peaasi, et taimel oleks piisavalt aega juurdumiseks. Taimed peaks istutama umbes 45-85 sentimeetriste vahedega, aga taime vajaduste rahuldamiseks tuleks kindlasti läbi lugeda ka kõikvõimalikud kaasatulnud juhised. Selleks, et krüsanteemid meie kliimas peenra peal talvituksid, tuleks nad kinni katta ja istutada sellise koha peale, kus nad ei jääks otseselt tugevate tuulte ja karmide talvekülmade meeltevalda. Krüsanteeme tuleb nii istumisjärgselt kui kogu kasvuperioodi vältel regulaarselt kasta. Kõige parem on kasta 15-20 sentimeetri sügavuselt. Peenrasse istutatud taime, nii väikese kui suure, võiks ümbritseda 5-8 sentimeetri paksuse multšikihiga (näiteks puukooretükid, purustatud lehed või õled).

Krüsanteem – vormimine

Pungade näpistamise abil saavad krüsanteemipõõsad omale iseloomuliku ümara vormi. Taime latvade ja nuppude äranäpistamine sunnib krüsanteemi rohkem põõsalaadseks arenema, kuna õienuppude ja õite asemel suunab taim oma energia kasvamisele. Samas on oluline teada, millal näpistamine lõpetada, et krüsanteem jõuaks õitsema hakata. Näpistamisega tuleks algust teha siis, kui vartele on kasvanud neli uut lehte. Seda tuleb kindlasti teha kasvuhooaja alguses. Ostetud taime etiketil peaks kirjas olema täpsem info taime ligikaudse õitsemisaja kohta. Varase õitsemisega krüsanteeme ei maksa pärast juunikuud enam näpistada. Hiljem, sügisepoole õitsevate krüsanteemide nuppe võib kuni juuni lõpuni ära näpistada. Juuli algus selleks reeglina enam ei sobi.

Kahjurite ennetamine

Sarnaselt muude elusorganismidega kimbutavad ka krüsanteeme haigused ja kahjurid. Potentsiaalseid probleeme saab ennetada sellega, et taimed ettenähtud vahedega istutada – nii pääseb õhk paremini liikuma. Liiga palju taimi üheskoos moodustavad tiheda võsa, mis võib küll kena välja näha, aga ei aita haiguste ja kahjurite pealetungi kuidagi vältida. Krüsanteemidele meeldib päikesepaiste. Varjulisemasse kohta istutamine ei mõju neile hästi – taimed venivad pikaks, neile ei tule eriti õisi ja haigused ning kahjurid kipuvad võimust võtma. Krüsanteemid kasvavad ilma suurema hoole ja vaevata, kui aias või peenras vohav umbrohi kontrolli all hoida, sedasi on rahul nii aiaomanik kui krüsanteem.

Krüsanteeme on a igale maitsele sobiva suuruse, kuju ja õievärviga. Õite kuju järgi eristatakse mõnede andmete kohaselt 13 krüsanteemitüüpi, alates tuttõielistest kuni ämblikõielisteni. Värvide poolest võib rääkida tervest vikerkaarest, kus leidub mitmesugustes punastes, roosades, lillakates, oranžides, kollakates, kreemjates ja valgetes toonides õisi ning lisaks veel kõikvõimalikke vahepealseid värve. Mõnel õiel on omapärane kollane süda nagu karikakral, teisel on kroonlehed pealt mahagonivärvi ja alt hoopis beežikad. Valikus on nii suured, ümmargused ja lõhnavad õied kui ka pikkade keerduvate kroonlehtedega õied. Väljapoole langevate ja sissepoole kaarduvate õitega, ühe- ja kaheõielised – pea igaühe maitsele leidub midagi.

Sel ajal, kui suurem osa suvelilli ja püsikuid on oma kasvuhooaja lõpusirgel, krüsanteemide tähetund alles algab. Praegugi on veel aega, et aianduspoest paar kena krüsanteemipotti ukseesist kaunistama tuua ja sedasi maailmale kuulutada, et sügise värvilist võimu teostavad siin just need imelised õied.