Kõhukinnisuse põhjused, ennetamine ning vabanemine


Kõhukinnisus

Kõhukinnisus kuulub nende tabuteemade hulka, millest vähesed kõva häälega rääkida julgevad. Ometi teavad kõik need, kes kunagi kõhukinnisuse all on kannatanud, et tegu on valusa ning tuska tekitava hädaga.

Pea kõik inimesed kogevad ühel või teisel eluhetkel kõhukinnisust. Krooniline kõhukinnisus mõjutab küll väikest osa elanikkonnast, ent on sellele vaatamata oluline probleem. Seejuures kipub kõhukinnisus sagedamini kimbutama just naisi ning eakamaid inimesi. Enamasti pole see küll kuigi tõsine tervisehäda, aga võib olemise siiski kaunis ebamugavaks teha.

 

Mis on kõhukinnisus?

Kõhukinnisuse puhul muutub roojamine raskemaks ja/või harvemaks. Normaalseks peetav kõhu läbikäimine on inimeste lõikes muidugi väga erinev. Mõned inimesed roojavad kolm korda päevas, teised vaid üks või kaks korda nädalas. Kui kõht käib läbi harvem kui kolm korda nädalas, on pausid siiski liiga pikad. Kolme päeva möödudes muutub väljaheide kõvemaks ning soolestiku tühjendamine on üha vaevalisem.

Kroonilise kõhukinnisuse all kannatavad need inimesed, kes on vähemalt kolme kuu vältel kogenud kahte või enamat järgnevatest sümptomitest:

  • Roojamine nõuab nii-öelda punnitamist enam kui neljandikul juhtudel.
  • Väljaheited on kõvad ja tihked enam kui neljandikul juhtudel.
  • Roojamine on mittetäielik enam kui neljandikul juhtudel.
  • Kõht käib läbi kaks korda nädalas või harvem.

 

Mis põhjustab kõhukinnisust?

Kõhukinnisust põhjustavad enamasti soole talitlushäired, mitte niiväga anatoomilised probleemid. Sagedasemad kõhukinnisuse põhjustajad:

  • Vähene vee tarbimine.
  • Kiudainetevaene toidusedel.
  • Katkestus regulaarses toitumises või päevarutiinis (näiteks reisimise ajal).
  • Vähene liikumine.
  • Suures koguses piimatoodete tarbimine.
  • Stress.
  • Roojamistungi allasurumine. See võib juhtuda näiteks siis, kui roojamine on hemorroidide tõttu valulikuks muutunud.
  • Lahtistite liigtarvitamine (ergutavad lahtistid nagu senna), mis viib ajapikku soole lihaste nõrgenemiseni.
  • Hüpotüreoos ehk kilpnäärme alatalitlus.
  • Kesknärvisüsteemi haigused nagu Parkinsoni tõbi või polüskleroos.
  • Antatsiidid ehk maosisaldise happesust vähendavad ravimid, mis sisaldavad kaltsiumi või alumiiniumi.
  • Ravimid (tugevad valuvaigistavad või uimastavad ravimid, antidepressandid, rauatabletid).
  • Depressioon.
  • Söömishäired.
  • Ärritatud soole sündroom.
  • Rasedus.
  • Soolevähk.

Mõnel puhul võib kõhukinnisust põhjustada soole lihaste ja närvide loidus.

Ravimid

Kõhukinnisuse sümptomid

Kõhukinnisuse sümptomite hulka kuuluvad:

  • Harv roojamine või raske (punnitamine) roojamine.
  • Kõvad ja tihked või väikesed väljaheited.
  • Tunne, et roojamisprotsess jääb ebatäielikuks.
  • Turses alakõht või valud alakõhus.
  • Valuaistingud.
  • Oksendamine.

Soolde kogunenud kõva väljaheide võib teinekord põhjustada ka kõhulahtisust.

 

Kuidas kõhukinnisust diagnoositakse?

Enamasti ei vaja kõhukinnisuse diagnoosimine mingeid keerukaid teste. Kõhukinnisus on seotud mõne tõsisema tervisehäirega vaid üksikutel juhtudel. Kauem kui kaks nädalat kestnud kõhukinnisuse korral tuleks põhjuste väljaselgitamiseks ning probleemi lahendamiseks siiski arsti poole pöörduda. Kui kõhukinnisus on tingitud näiteks soolevähist, on haiguse varajane avastamine ning ravi alustamine erakordselt oluline.

Arstid võivad kõhukinnisuse põhjuste väljaselgitamiseks teha mitmesuguseid teste:

  • Hormonaalsete muutuste avastamiseks tehakse veretest.
  • Kui kahtlustatakse soolesulgust, võidakse läbi viia röntgenkontrastuuring.
  • Lisaks võib soolesulguse diagnoosimiseks teha kolonoskoopia.

Lõviosa kõhukinnisuse all kannatavatest inimestest ei põe ühtegi diagnoositavat haigust, mis nende sümptomeid seletaks. Neid vaevab üks kahest:

  • Soolestiku loidus ehk seisund, mille puhul sool ei tee piisavalt tugevaid kokkutõmbeid, et rooja väljutada.
  • Takistatud defekatsioon ehk seisund, mille puhul roojamine nõuab väga suurt pingutust ja punnitamist.

 

Kõhukinnisuse ennetamine

Puu- ja aedviljad

Kõhukinnisuse ennetamiseks on mitmeid võimalusi. Näiteks:

  • Tasakaalustatud ning kiudainerohke toitumine. Head kiudainete allikad on puu- ja aedviljad, kaunviljad, täisteraleib ning täisteraviljad. Kiudained ja vesi aitavad soolel rooja väljutada.
  • 1,5 – 2 liitrit vett ja muid vedelikke päevas (kui vedelike tarbimine ei ole mõnel muul meditsiinilisel põhjusel vastunäidustatud). Mitmel pool on olnud juttu sellest, et kofeiini sisaldavad vedelikud nagu kohv ja energiajoogid mõjuvad organismile hoopis dehüdreerivalt. Seepärast võiks kofeiinist seniks eemale hoida kuni kõht jälle tavapäraselt läbi käib. Kuna piimatooted võivad mõnedel inimestel samuti kõhukinnitust põhjustada, tuleks hoiduda ka piima joomisest.
  • Soovitatav on regulaarselt trenni teha.
  • Roojamistungi ei tohi alla suruda.

 

Mida teha, kui kõht on kinni?

Kui kõht on kinni, võib proovida järgmisi nippe:

  • Juua päevas kaks kuni neli klaasi rohkem vett kui tavapäraselt (kui vedelike tarbimine pole vastunäidustatud).
  • Tarbida joogiks sooje vedelikke ja seda just hommikuti.
  • Süüa rohkem puu- ja aedvilju.
  • Süüa kuivatatud ploome või kliisid.
  • Vajadusel võib kasutada kerget lahtistit. Lahtisteid ei tohi ilma arstiga konsulteerimata kasutada kauem kui kaks nädalat, sest liigtarvitamine võib kõhukinnisuse sümptomeid hoopis süvendada.

 

Millal on põhjust muretsemiseks?

Arsti poole tuleks pöörduda kui:

  • Kõhukinnisus on uus vaevus ega ole varasemalt probleeme põhjustanud.
  • Väljaheidetes esineb verd.
  • Kõhukinnisusega kaasneb kaalulangus (ilma dieeti pidamata).
  • Roojamine on muutunud tuntavalt valulikuks.
  • Kõhukinnisus on kestnud kauem kui kaks nädalat.

 

logi sisse

Captcha!

unustasid parooli?

Back to
logi sisse
Vali arvustuse formaat
Tavaline toote/teenuse arvustus
Vali see, et sisestada oma arvustus.