Võõrkeelte õppimine on huvitav, väljakutsuv ja lõbus ent samas võib see olla ka keeruline, stressirikas ja igav. Et keeleõpe oleks võimalikult edukas, tuleb võimalikud keeleõppe meetodid põhjalikult läbi kaaluda. Milline võimalikest variantidest oleks kõige parem ja tagaks hea tulemuse?
Muuhulgas tuleb erinevate valikute kaalumisel arvestada nii oma elustiili, senise hariduse, rahaliste ja ajaliste võimaluste kui isikuomadustega.
Mõelda tasub kõigi kolme peamise võimaluse peale:
- kodune iseseisev õppimine õpikute, CD-de, DVD-de ja muude õppematerjalide abil;
- keeletundides käimine koos teiste õppuritega;
- interaktiivsete õppemeetoditega internetikursused.
Igal variandil on omad eelised ja puudused. Kui regulaarselt toimuvates tundides või loengutes pole kas töö või pere tõttu võimalik käia, võib kõige õigem olla just iseseisev õpe. Teisalt on võõrkeelte iseseisva õppimise puhul vaja end pidevalt ise motiveerida ja distsiplineerida. Seetõttu on soovitatav endale igaks nädalaks uus eesmärk seada, et keele õppimine toppama ei jääks.
Iseseisva õppimise suurim miinus on muidugi õpetaja puudumine, kelle käes asju üle küsida. Üks võimalus selle vajakajäämise kompenseerimiseks on kõikidest tekkivatest küsimustest jooksvalt nimekiri teha ja siis aeg-ajalt mõne tuttava keeleoskaja käest abi paluda. Tegelikult võib ju lisaks iseseisvale õppimisele ka eratunde juurde võtta.
Kõige levinum keeleõppe meetod on ilmselt koolipingis õpetaja kuulamine. Regulaarne õppetöö ajendab tundidest osa võtma ning mis tahes tekkivatele küsimustele saab kohe õppejõu käest vastuse. Enamasti mängib rolli ka grupivaim. Kui kaasõpilased on hästi meelestatud, edeneb võõrkeele õppimine kiiremini. Samas võivad teised õppurid ka edusamme pärssida ja töötempot alla tõmmata. Kui näiteks inimene ise on juba mitut erinevat võõrkeelt õppinud ja otsustab minna mõnele õhtusele täiskasvanutele mõeldud keelekursusele, kus enamusel osalejatest puudub võõrkeele õppimise kogemus üldse või on seda napilt, võib õppetöö tunduda aeglane ja stressirohke.
Keeleõppe meetoditest uusim on internetikursustel osalemine. Võõrkeele õppimine internetis sobib neile, kes suudavad end piisaval määral motiveerida ja eelistavad klassiruumile omaette õppimist. Samas on see hea variant ka seltskondlikele õppuritele, kes eelistaksid küll koolipinki, aga ei saa füüsiliselt kohal käia. Kogu õppeprotsessi interaktiivsus muudab õppimise huvitavamaks ja lõbusamaks. Sageli on kursuste juures võimalus esitada juhendajale interneti kaudu küsimusi ja suhelda teiste kursusel osalejatega. Lisaks muule on internetis toimuvad keelekursused enamasti odavamad kui muud koolitused. Võib isegi juhtuda, et tasu ei küsitagi. Mõistagi on sel keeleõppe meetodil omad puudused. Tavaliselt hõlmavad need kursused algtasemel õpet, nii et algaja tasemest edasijõudmiseks tuleb siiski leida mõni teine viis.
Olenemata valitud keeleõppe meetodist, tuleb siht alati silme ees hoida ja mõelda piisavast keeleoskusest tulenevatele eelistele. See aitab terve õppeperioodi jooksul keskenduda ja motivatsiooni leida.
