Autojuhid – unisus on sama ohtlik kui joove!

2020
Autojuht

 

Suuremal osal inimestest leidub ikka mõni tuttav, kes tunnistab, et on sageli unise ja väsinud peaga autorooli istunud. Enamasti ei näe nad selles mingit probleemi. Paraku aga vastutab unisus ning väsimustunne paljude liiklusõnnetuste eest, mida oleks saanud kergesti ära hoida.Uurime pisut lähemalt, milles seisnevad väsinuna autorooli istumise ohud, millal on riskid kõige suuremad ja kuidas ohte vältida.

 

Unisus ja väsimus vs. joove

Unise peaga autorooli istumine peidab endas suuri riske, ent ometi pööravad autojuhid sedasorti liikluskäitumisele kõige vähem tähelepanu (isegi kui mitmed neist tunnistavad, et on aasta jooksul autoroolis kümme või rohkem korda magama jäänud). Tegelikult on üleväsimus ohtlikumgi kui joove. Uuringud on näidanud, et 17-tunnine ärkvelolek mõjub inimeste psühhomotoorsele koordinatsioonivõimele samamoodi nagu 0,5-promilline alkoholisisaldus veres. 24 magamata veedetud tunni järel oli katses osalenute sooritusvõime võrdväärne 1-promillise joobega. Mõlemal juhul oleks Eesti seaduste järgi tegu joobes juhtimisega.

Asjatundjate sõnul ei suuda autojuhid sageli hinnata oma väsimusastet. Nad küll tunnistavad väsimust, aga ei hooma, et sellega kaasneb suur risk teelt välja sõita või mõni muu õnnetus põhjustada. Paljud üleväsimust tunnistavad juhid ei näe isegi vajadust olukorda parandada.

 

Pühadehooaeg lisab veelgi ohtu

Pühadeaegseid tegemisi täis päevad ja ööd võivad autojuhte veelgi kurnata. Asjatundjate sõnul kannatavad üle poolte inimestest unepuuduse käes. Novembris ning detsembris venivad päevased toimetamised veelgi pikemaks ja uneaega kipub napimaks jääma – eriti kuna sel ajal kiputakse tegelema viimase minuti kingiostmise, koosviibimiste ning sugulaste-sõprade võõrustamisega. Rohkem askeldusi tähendab sageli ka rohkem autoga sõitmist ja une arvelt aja näpistamist.

Talvise eksamisessiooni ajal palavikuliselt õppivate üliõpilaste jaoks kujutavad üleväsimusega seotud autoõnnetused iseäranis suurt ohtu. Võib juhtuda, et öö läbi eksamiks õppinud tudeng otsustab pärast eksamit mitmetunnise kojusõidu ette võtta. Pole mingi ime, et suur osa rooli taga magamajäämist tunnistanud inimestest on noored täiskasvanud vanuses 18-29 ja väikeste lastega emad-isad.

Rooli taga magamine
Ohtude vältimine

Üks olulisemaid tegureid üleväsimusest tingitud liiklusõnnetuste ärahoidmisel on autojuhi teadlikkus oma seisundist. Kui kehtib üks järgnevatest, on väsimusaste rooli taha istumiseks suure tõenäosusega liiga suur:

  • silmalaud tunduvad rasked;
  • pidev haigutamine;
  • tee pealt kõrvale kaldumine;
  • suutmatus meenutada viimaseid läbitud kilomeetreid.

Pikemate sõitude puhul on öösel piisava uneaja saamine eriti oluline. Kui eelneval ööl viie tunni asemel kaheksa magada, muutub üleväsimusest tingitud liiklusõnnetuste tõenäosus kolm korda väiksemaks.

Ühtlasi tuleks vältida uimasust põhjustavate ravimite ja alkoholi tarbimist. Vastavad hoiatused on ravimikarpide või purkide peal ka kirjas, ent igaühe organism reageerib pisut erinevalt. Igal juhul tuleb võimalike ravimite mõjust teadlik olla ning küsida arsti käest, kas uimasust põhjustavate ravimite võtmisse võiks reisi kestuse ajaks pausi teha.

Väga pikkade sõitude puhul on soovitatav regulaarselt pause teha, näiteks iga kahe tunni tagant. See on hea võimalus korraks jalgu sirutada või pisut virgutavat võimlemist teha. Venitamine, värske õhk ja karastusjoogid aitavad autojuhtidel enamasti erksana püsida.

Kui võimalik, võiks alati sõita koos kaasreisijaga, kes ei lase juhil rooli taga magama jääda.

Rooli taga uniseks muutudes on parimaks lahenduseks mõne turvalise koha peal peatumine ning väikese uinaku tegemine. Juba 20 minutine uinak mõjub virgutavana. Kofeiini tarbimine aitab samuti lühiajaliselt erksana püsida. Mitmete autojuhtide sõnul on abiks näiteks akna alla laskmine või rütmika muusika kuulamine, aga senised uuringutulemused ei luba taolisi seoseid kinnitada. Kõige olulisem on alati ettevaatlik olla.