Sisukord (vajuta et avada)
Üldjuhul ei tehta trenni mitte higist nõretamise nautimiseks, vaid ikka kõrvalmõjude pärast: tugevad lihased, trimmis kõht ning kokkuvõttes tervem ja pikem elu. Alati aga ei teadvustata endale, et trenni tegemisel võivad olla ka märksa ebameeldivamad kõrvalmõjud nagu sügelemine, peavalud, köhahood, lahtine kõht ja tatti tilkuv nina. Teadlikkust tõstes saab ebameeldivusi siiski vältida, ilma et peaks seejuures järele andma trenni positiivsete mõjude osas. Vaatame siis pisut lähemalt, millised kõrvalmõjud trenni tegemisega kaasneda võivad ning kuidas neid vältida.
Sügelus
Selles, et inimesed füüsilisi harjutusi tehes näost punaseks lähevad, ei ole midagi imelikku. Paraku sellega asi alati ei piirdu. Punased laigud, sügelemine, lööbed – need on kõik üsna sagedased kõrvalnähud, mida võivad tekitada mitmed erinevad tegurid nagu kitsad trenniriided, riiete töötlemiseks kasutatud kemikaalid või füüsilise koormusega seotud nõgestõbi. Kõik kolm nimetatud tegurit tekitavad kehas stressi, mistõttu organism hakkab tootma histamiini ja antihistamiini ning tekib sügelustunne. Põhimõtteliselt on tegu allergilise reaktsiooniga.
Kuidas hoiduda. Kui teil tekib trenni tehes sügelustunne või ilmneb välja mõni lööve ning seda võib täheldada ka kuuma duši all käies, ärritudes või vürtsikaid toite süües, siis suure tõenäosusega on süüdlaseks füüsilise koormusega seotud nõgestõbi (urtikaaria). Rääkige oma sümptomitest arstile ning arutage, kas teile sobiks näiteks enne trenni antihistamiinikume manustada.
Seniks aga võiks riietest tuleneva ärrituse vältimiseks vahetada liibuvad trenniriided pisut avaramate vastu. Seejuures tuleks riiete pesemisel alati eelistada lõhnainevabu pesuvahendeid ning hoiduda pehmendaja kasutamisest – need kaks lisandid põhjustavad sageli ärritusi. Lisaks sellele võivad nahaprobleeme põhjustada ka sünteetilised materjalid nagu polüester ja elastaan. Sellisel juhul tuleks trenni tegemiseks valida puuvillased rõivad.
Kõhulahtisus
Veidral kombel on tundlik kõht eelkõige jooksjate mure. Suuremale jooksuringile minnes tuleb organismil pikema aja jooksul keskenduda sellele, et veri lihastesse ja seega seedesüsteemist eemale juhtida. Nii jääb mis tahes maos olev toit jooksurütmi meelevallas ringi pillutada ja see muudab kõhulahtisuse vägagi reaalseks ohuks.
Kuidas hoiduda. Pikamaajooksuga seonduva kõhulahtisuse ennetamiseks on soovitatav organismile piisavalt süsivesikuid anda, aga seda mitte paar tundi enne trenni, vaid juba eelmisel õhtul. Nii on kindel, et jooksma minnes pole toit enam kõhus ning süsivesikud on energiavarudena maksa ja lihastesse talletatud. Mõned tunnid enne trenni võiks siiski veel mõne süsivesikurikka pala hamba alla pista, aga see on suuresti individuaalse taluvuse küsimus. Kui pikamaajooks ei ole just eraldi siht, siis on hea mõte jooksutrenn mitmesse lühemasse intervalli jaotada.
Köhahood ja hingamisraskused
Mõnikord tuleb ette, et trenn saab läbi ja siis äkitselt – õhupuudus ja köhahood. See võib tähendada, et teid vaevab koormusastma. Tegu on seisundiga, mis põhjustab hingamisteede ahenemist, hingamisraskusi, vilistavat hingamist ja köhahooge. Koormusastmaga puutub kokku pea iga viies inimene ning lausa 90% astmahaigetest. Arvatakse, et koormusastma puhul on hingamisteede ahenemine organismi reaktsioon õhus lenduvatele ärritajatele.
Kuidas hoiduda. Siseruumides trenni tegemine võib aidata hingamisteed niiskena hoida (kuiv õhk põhjustab samuti ahenemist) ja aitab vältida väliseid ärritajaid. Tuulevaiksel sügisõhtul läbi ahiküttega majadega äärelinna sörkimine ei tule kohe kindlasti kasuks. Hingamisteedes põletikuliste protsesside ennetamiseks on abi ka C-vitamiini tarbimisest. Mõned uuringud on näidanud, et C-vitamiin võib aidata koormusastma sümptomeid lausa poole võrra leevendada.
Peavalud
Trenni tehes meie veresooned laienevad, et veri paremini ringi käiks. Migreenide käes vaevlevate inimeste puhul võivad laienenud veresooned tähendada aga peavalusid. Teisalt aga võib harjutuste tegemisel hinge kinni hoidmine aju hapnikuvarustust pärssida ja seeläbi samuti peavalusid põhjustada.
Kuidas hoiduda. Füüsilise koormusega seonduvate peavalude taga on reeglina väga kurnav trenn (kui end ikka tõeliselt tagant piitsutatakse). Peavalude ennetamiseks on soovitatav enne intensiivsete treeningute juurde liikumist esmalt mõõduka koormusega kohaneda. Trennieelne soojendus on samuti abiks, et aju verevarustus liiga järsult lakke ei hüppaks.
Lahtine nina
Trenn võib põhjustada ühtede ninas olevate veresoonte laienemise ja teiste ahenemise, nii et kõik kraanid piltlikult öeldes lahti keeratakse. Füüsilise koormusega seotud riniit vaevab kõige sagedamini allergilise kohu käes kannatavaid inimesi, aga on küllalt levinud ka nende seas, kelle jaoks tatistamine ja aevastamine sugugi igapäevasteks nähtusteks pole.
Kuidas hoiduda. Välitingimustes on füüsilise koormusega seonduv nohu märksa kergem tekkima kui sees. Seetõttu on asjatundjad arvamusel, et õues leviv õietolm ja autode heitgaasid võivad probleemi veelgi süvendada. Kui nohune nina ei lase korralikult trenni teha (olenemata keskkonnast), siis tasub pöörduda arsti poole ning paluda infot sümptomeid leevendavate ninaspreide kohta.
