Avokaado kreemises tekstuuris ja mõnusas maitses kohe on midagi kutsuvat. Lisaks maitseelamustele saab avokaadodest ka palju toiteaineid ja fütokemikaale, mida inimestel on nii varajastel eluaastatel kui hiljemgi.
Toitainerikkad avokaadod sobivad suurepäraselt näiteks väikelaste esimeste tahkete toitude sekka. Avokaado viljaliha on pehme ja kergesti seeditav. Vastupidava koore tõttu on see ka omamoodi loodusliku kausikese sees, nii et tegu on tõesti käepärase einega.
Kuna avokaado sisaldab toitaineid, mida on seostatud haiguste ennetamisega (folaat, beeta-sitosterool, luteiin ja monoküllastumata rasvhapped), aitab avokaado söömine hilisemas eas edukalt vananeda. Maitsevja kreemine avokaado sobib suurepäraselt asendama kahjulikku kolesterooli ja küllastunud rasvhappeid pungil võileivamäärdeid ja salatikastmeid ning aitab sedasi tervet kehakaalu säilitada.
Võrreldes samas koguses teiste puuviljadega sisaldavad avokaadod kõige enam järgnevaid olulisi toitaineid, mis soodustavad kasvamist ja aitavad ennetada mitmesuguseid haigusi:
- Folaat– alandab homotsüsteiini taset veres ja võib seega olla abiks südamehaiguste, insuldi ja Alzheimeri tõve ennetamisel. Samuti aitab folaat vähendada sünnidefektide esinemisriski (näiteks spina bifida ehk seljaajusong) ja aitab kaasa tervete rakkude ja kudede arenemisele.
- E-vitamiin– aitab aeglustada vananemisprotsessi ja kaitseb südamehaiguste ning mitmete vähivormide eest.
- Monoküllastumata rashvhapped – aitavad alandada halva kolesterooli taset ja tõstavad hea kolesterooli taset veres. Avokaadod on ühed vähestest puuviljadest, millest väikelapsed kasulikke rasvu võivad saada. Monoküllastumata rasvad on lapse kognitiivse ja nägemise arengu jaoks äärmiselt olulised.
- Beeta-sitosterool– aitab vähendada kolesterooli taset ja ennetab selle talletumist.
- Luteiin– kaitseb eesnäärmevähi ning mitmesuguste silmahaiguste nagu katarakt ja kollatähni kärbumine eest.
- Glutatioon– toimib antioksüdandida nagu E-vitamiingi ning aitab neutraliseerida vabu radikale, mis võivad viia rakukahjustuste ja haigestumiseni.
Hommikuse röstsaia peale sobib või asemel panna hoopis avokaadomääret. See on maitsev nii täisterarösti, inglise muffinite kui pärastlõunaste kveekerite peal. Samuti tasub avokaademääret proovida paprikalõikude ja sellerivarte dipina. Selleks, et avokaado kiiremini küpseks saaks, tuleb see koos ühe banaani või õunaga paberkotti panna ja kaheks kuni viieks päevaka toatemperatuurile seisma jätta.
Avokaadomäärde jaoks läheb vaja:
- umbes 30 grammi avokaadot
- 2,5 teelusikat apelsinimarmelaadi
- teelusika otsaga (umbes kaheksandik teelusikat) jahvatatud ingverit
- üks viil täisterarösti
Kõigepealt tuleb avokaado keskmise suurusega kausi sees kahvliga pudruks teha. Seejärel segatakse avokaadole juurde marmelaad ja ingver ning määre ongi röstsaiale kandmiseks valmis. Retsept on antud ühe inimese kohta.
Toiteväärtuse andmed ühe portsjoni kohta: kalorid 182; rasvad 5,9 g, millest küllastunud rasvad 0,7 g; rasvast saadavad kalorid 29%; valgud 5 g; süsivesikud 28 g; kolesterool 0 mg; kiudained 3 g; naatrium 173 mg.
Inimestel soovitatakse päevas süüa viis peotäit puu- ja köögivilju ning avokaado sobib selleks suurepäraselt. Erinevate värviliste puu- ja köögiviljade söömine aitab tervist hoida ja annab energiat.
