Kui varasemast on harjumus pigem magamistoas, köögis, söögitoas või mõnes muus selleks mitte ettenähtud kohas oma asju ajada, võib töötegemist soodustava õpitoa või nurgakese loomine kaunis keeruliseks ülesandeks osutuda. Võib ju mõelda, et mis seal siis ikka: tuleb vaid oma raamatud, kirjutusvahendid ja muud õppematerjalid vaba koha peale kokku kuhjata ning pusima asuda. Tänu pereliikmetele, toakaaslastele või muudele tähelepanu kõrvalejuhtivatele teguritele ei pruugi taoline lähenemine aga kuigivõrd tõhusaks osutuda. Seepärast tasub sisse seada spetsiaalne õppimise ja töötegemise nurgake, et aega optimaalselt ära kasutada ning vajalikud asjad kiiremini tehtud saada.
Istumiskoht
Selleks, et kujuneksid välja võimalikult head õpiharjumused, peaks õppimiseks mõeldud nurgas olema parajalt (aga mitte liiga) mugav istekoht Tool peaks soodustama õiget kehahoiakut ning olema alati laua taga. Spetsiaalsed kontori- ja töötoolid on mõeldud just pikalt istumiseks, ilma et peaks muretsema liigse ebamugavuse pärast. Mõelda võiks näiteks õppimisasutustena tuntud koolide ning raamatukogude peale, kus töökeskkond on vaikne ja mugav, aga siiski mitte ülemäära. Hoiduda võiks liialt tahapoole nõjatuvatest, ülemäära pehmetest ning muidu lösutamist soodustavatest toolidest. Sellistes „pesades“ on kerge tukkuma jääda või niisama laisklema hakata.
Töövahendite organiseerimine
Olenevalt sellest, kui palju inimesi tulevast õpinurka kasutama hakkavad, võiks kogu ruumi kujundada laua ümber. Töö- ja koolilaudadel on reeglina mitu sahtlit, kuhu saab panna nii erinevaid kirjutusvahendeid, pabereid kui muid õppevahendeid. Raamatute ning õpikutega on asi pisut keerulisem. Olenemata õpinurga või -ruumi suurusest kuluvad lisariiulid ja kapid alati marjaks ära.
Soovitatav oleks lisada riiuleid just sagedamini kasutatavate raamatute hoiustamiseks nagu õpikud, sõnastikud ning entsüklopeediad. Lisaks muule on riiulid ja kapid heaks mooduseks erinevate kunsti- ning käsitöömaterjalide ja muude koolitarvikute käepäraseks organiseerimiseks. Mis produktiivsest õppimisest saabki juttu olla, kui kogu aeg kulub taskuarvuti, õiget värvi markeri või kirjaklambrite otsimise peale.
Vähem elektroonikat
Tehnikaajastule omaselt ei pruugigi õppimine enam eriti raamatute ja õpikutega seostuda. Pigem tehakse kõik vajalik arvuti või mõne muu elektroonilise seadme abil. Sellisel juhul on oluline jälgida, et õppimisele pühendatud ruumis ei oleks lisaks arvutile veel igasugu muid seadmeid nagu telefonid, tahvelarvutid või e-lugerid. Need võivad hakata tööle keskendumist segada ning seepärast on targem kõikvõimalikud kõrvalised tehnikavidinad kusagil kaugemal hoida.
Õige valgustus
Õppimiseks on kahtlemata vaja ka korralikku valgustust. Toas olev valgustus ei tohiks piirduda vaid laua kohal rippuva üksiku tuhmi lambikesega. Kogu õppimiseks ettenähtud ala peab olema ühtlaselt valgusküllane, et kirjutamine ja lugemine ei hakkaks silmi kurnama. Üheks heaks võimaluseks on paigaldada lakke suur laelamp või mitmete keeratavate lambikestega valgusti, nii et igaüks saab valguse suunata just sinna kuhu parasjagu vaja. Valgusregulaatorite paigaldamine on samuti hea idee (eriti, kui ruumi kasutavad eri aegadel eri inimesed).
Heli ja temperatuur
Õppimiseks mõeldud keskkond tuleb hoida võimalikult vaba kõiksugu segavatest teguritest. See tähendab, et ka ruumis olev õhutemperatuur peaks olema täpselt paras – mitte liiga soe või liiga külm. Segavaid helisid peaks samuti olema võimalikult vähe. Töötegemiseks ei sobi eriti selline tuba, mille aknad avanevad auto- või raudtee poole. Teiste pereliikmete omavaheline suhtlemine kuulub samuti segavate helide hulka. Seepärast võiks õpinurga luua köögist ja elutoast võimalikult kaugele. Mõnel juhul võib rahustav muusika (klassikaline või instrumentaalmuusika) õppimist soodustada, aga samas tuleks vältida tähelepanu kõrvalejuhtivate laulusõnadega või väga rütmikaid palasid.
