Jõulutäht on kui märk, et jõulupühad on jõudmas aina lähemale ning poodidest ja aianduskeskustest võib leida laias valikus jõulutähti, mida paljud inimesed armastavad jõulude ajal lauakaunistusena kasutada.
Paraku on paljud jõulutähed vale kastmise ja hooldamise tõttu pühade lõpuks juba suure osa oma lehestikust maha visanud. Jõulutähti on aga võimalik terve aasta jooksul elujõulistena hoida. Jõulutähte leidub ka väga erinevaid liike. Vaata neid näiteks siit.
Näpunäide. Jõulutähed ei ole mürgised taimed, aga nende suures koguses söömine võib põhjustada seedehäireid.
Terve taim
Jõulutähe kasvatamisel on esimese asjana tarvis muretseda terve ja hästi arenenud taim – seda on lihtsam hooldada ja taim jääb suurema tõenäosusega ellu. Kui taim kaotab juba alguses lehti ja kõrglehti, pole sellele pikka eluiga oodata.
Valima peaks tumerohelise lehestikuga taime, mille kõrgus võrdub 2,5 kordse laiusega. Vältida tasub longus või puuduvate lehtedega taimi ning otsida pigem neid, millel on terved kõrglehed. Erksavärvilise osa lehestikust moodustavadki kõrglehed ja nende lehtede äärtes ei tohiks üldse rohelist olla (või siis väga vähe).
Samuti on targem hoiduda kaitsva ümbrise sisse mässitud või väga rahvarohkesse poodi välja pandud jõulutähtede ostmisest. Sellised taimed on üsna tõenäoliselt juba kahjustada saanud ja kipuvad oma kõrglehed enneaegselt maha viskama.
Värviliste kõrglehtede näol pole siiski tegu õitega. Jõulutähe õied kasvavad välja kõrglehtede lähtekohast. Enne ostmist tasub taime arengustaadium õite abil üle kontrollida. Noorematel taimedel on õied otsast rohelised või punased, vanemad õied on aga kaetud kollase õietolmuga.
Ostmisel tuleb kindlasti ka potis olevat mulda vaadata – see peaks olema üsna niiske, aga kindlasti mitte täiesti märgunud. Läbimärga mullapalliga tilkuva taime juured võivad juba juuremädaniku käes kannatada ja sellisel juhul pole enam midagi teha.
Kui sobilik jõulutäht pühadekaunistuseks leitud, tuleb sellele transportimise ajaks midagi ümber panna, et külm taimele liiga ei teeks. Madalama temperatuuri kui -10º C puhul tuleb taim kindlasti paberist või plastikust ümbrise sisse panna.
Jõulutäht – Ideaalsed kasvutingimused
Kui terve välimusega jõulutäht on koju toodud, tuleb sellele pikaealisuse tagamiseks luua ideaalsed kasvutingimused. Sobimatu kasvukeskkond ja valed hoolitsemisvõtted võivad ka tervele taimele kiiresti saatuslikuks saada.
Kõige parem asukoht jõulutähe jaoks on soe, päikesepaisteline, ilma tuuletõmbuseta lõuna, ida või lääne suunas vaatav aknaesine, kus päike saaks taimele läbi kardinate peale paista. Jõulutäht on ikkagi troopilisest kliimast pärit taim, nii et vastu aknaklaasi ei tohi teda külmakahjustuste vältimiseks panna. Toas peaks olema 20-21º C sooja. Selleks, et kogu taim piisavalt valgust saaks ja ühtlaselt kasvaks, tuleb lillepoti kord nädalas veerandi 90 kraadi keerata.
Näpunäide. Soojemas kliimas, kus temperatuur ei lange alla -6º C, võib jõulutähed isegi õue istutada – tuleb vaid päikerikas koht ning viljakas, niiske ja hea drenaažiga pinnas leida. Eestis saab neid õues hoida vaid suveperioodil.
Kastmine ja väetamine
Vale kastmine on üks sagedasemaid põhjuseid, miks jõulutäht lehed maha viskab ning sureb. Nagu ülal juba mainitud, mõjub ülekastmine juurtele hävitavalt. Teisalt võib ka liiga harv kastmine taimele saatuslikuks saada. Mõlemal juhul kukutab taim lehti ja kõrglehti.
Muld tuleb hoida ühtlaselt niiske, aga mitte mingil juhul läbimärg. Lillepotti niiskustaset tuleb igapäevaselt kontrollida ja mitte lasta sel läbi kuivada. Kui läbikuivanud mullapalliga taime äkitselt regulaarselt kastma hakata, hakkab taim peaaegu kindlasti oma lehti kukutama. Fooliumi või plastiku sisse pakitud lillepotti (poest ostes) tuleb augud torgata, et üleliigne vesi saaks alustaldrikule valguda. Jõulutähte tuleb regulaarselt kasta ja selle alustaldrikut veest tühjendada. Taime ei tohi hoida seisvas vees.
Kes eelistab madalakasvulist ja põõsast meenutavat taime, mil oleks palju õisi, võib tärkavad lisakasvud ära näpistada. Siis hargneb taim paremini. Vajaduse korral võib kasvusid näpistada kord kuus, aga seda ei tohiks enam teha pärast augusti keskpaika.
Näpunäide. Mõnedele inimestele võib jõulutähe varres olev piimmahl ärritavalt mõjuda esile. Taimevõrseid noppides tuleb kindlasti kindaid kanda.
Pärast jõule kasvama jäänud jõulutähte tuleb kord kuus vees lahustuva väetisega turgutada. Kõige targem on seda teha väetise pakil olevate juhiste järgi.
Õitsemine
Jõulutähtede niinimetatud õitsemise taga on fotoperioodiline reaktsioon. See tähendab, et nad peavad õitsema hakkamiseks iga päev teatud aja pimeduses olema. Alates septembri algusest kuni detsembri keskpaigani tuleks jõulutäht iga päev vähemalt 13 tunniks kusagile pimedasse tõsta. Õite moodustumise tingimuseks on vähemalt 12 tundi täielikku pimedust päevas.
Kui kõrglehed on täis kasvanud ja hakkavad sügavamat värvust omandama, võib fotoperioodilise töötlemise pooleli jätta. Jõulutäht tunneb end kõige paremini, kui majapidamise miinimumtemperatuur on õhtuti 13º C ja päeval 21º C. Ühtlasi tuleks taimele tagada võimalikult palju filtreeritud päikesevalgust.
Ümberistutamine
Kui on aeg hakata jõulutähte ümber istutama, tuleb seda teha enne fotoperioodilist perioodi. Valida tuleks turbapõhine muld ja sobiva suurusega lillepott, kust liigne vesi välja pääseb. Lillepotti valides ei maksa unustada, et taime kõrgus peaks ületama lillepoti diameetrit 2,5 korda.
