Vajadus korraldada terve oma elu ärikohtumiste ja tähtaegade ümber ei mõju hästi kellegi stressitasemele. Iseenda jaoks aja leidmine ning lõdvestumine võib tunduda pea võimatu ülesandena, ent siinkohal on võimalik leida abi refleksoloogiast.
Refleksoloogia on tunnustatud alternatiivmeditsiini haru, mille praktiseerimine võimaldab inimestel regulaarselt lõõgastuda. Lisaks on refleksoloogiast abi mitmesuguste organismi vaevavate hädade ravimisel ning nende allikate elimineerimisel.
Mis on refleksoloogia?
Refleksoloogia näol pole kindlasti tegu mingi uue moodsa teraapiaga. Seda on praktiseeritud juba aastaid ning õigupoolest ulatuvad refleksoloogia juured Vanasse-Egiptusesse, Indiasse ja Hiinasse. Laiema kaasaegse tuntuse saavutas refleksoloogia 20. sajandi alguses, kui ameeriklane dr William Fitzgerald tutvustas seda laiemale avalikkusele kui tsooniteraapiat. Hiljem, 1930ndatel, arendas mees nimega Eunice Ingham niinimetatud tsooniteraapia edasi refleksoloogiaks.
Refleksoloogia teraapia käigus masseeritakse õrnalt jalatalla all olevaid alasid, mis on vastavuses keha erinevate organite ja tsoonidega – parem jalatald vastavalt parema poole ning vasak tald vasaku kehapoolega. Sel moel saab jalataldade kaudu pääseda mis tahes kehaosa või organini. Refleksoloogiast pole abi ainult haigussümptomite leevendamisel, vaid see võimaldab töödelda ka kehas asuvat vaevuste algallikat.
Mille puhul võiks refleksoloogiast abi olla?
Refleksoloogiast võib igaühele kasu olla. Sel on suuresti sama mõju nagu üldmassaažil, aga kuna refleksoloogia käigus piirdub kontakt vaid jalataldadega, on see inimeste jaoks kindlasti vähem pealetükkiva loomuga.
Refleksoloogia toimemehhanismi taga usutakse olevat närvisüsteem. Kuna see võimaldab maandada pingeid ja avada haiguste või organismisiseste ebakõlade tõttu ummistunud energiakanaleid, saab jalataldade masseerimise kaudu taastada ning säilitada organismi loomulikku tasakaalu. Teisisõnu – tallaaluste närvilõpmete stimuleerimine vallandab kehas energiatootmise. Energia liigub mööda selgroogu üles ning jaguneb ühtlaselt kogu närvisüsteemi ulatuses. Selle tulemusena pääseb energia paremini liikuma ja keha lõõgastub. Organismis vabanevad endorfiinid, mis mõjuvad valuvaigistavalt ning lõdvestavalt.
Refleksoloogia võib rakendada kõikide inimeste peal olenemata east. Nii mõnedki on just refleksoloogia abil saanud leevendust erinevatele tervisehädadele nagu:
- migreen;
- hormonaalne tasakaalutus;
- artriit;
- seljavalu;
- stressiga seotud hädad;
- unehäired.
Refleksoloogiat on kasutatud ka kemoteraapia kõrvalmõjude vaigistamiseks.
Rasedad võivad samuti refleksoloogiast abi saada. Esimese 12 rasedusnädala jooksul, mil organism alles kohaneb hormonaalsete muudatustega, ei tasu massaaži siiski ette võtta. Hiljem aga saab refleksoloogia abil leevendada mitmeid rasedusega seotud ebamugavusi. Näiteks:
- hommikune iiveldus;
- pööritustunne ja peavalud;
- paistes pahkluud;
- seljavalud;
- stress ja ärevus;
- kõhukinnisus.
Millised on võimalikud kõrval- või järelmõjud?
Enne massaaži juurde asumist pärib refleksoloog alati kliendi üldise tervise ja elustiili kohta. Refleksoloogia ei hõlma ravimite võtmist, nii et võimalikud kõrvalmõjud on väikesed ning nende pärast ei ole vaja ülemäära muretseda.
Sellegipoolest võivad inimesed pärast teraapia lõppu tunda end väga väsinuna. Teinekord järgneb massaažile ka kerge iiveldustunne, muututakse väga emotsionaalseks või hoopis januseks (pärast teraapiat soovitatakse juua ohtralt vett). Tegu on normaalsete järelmõjudega, mis annavad märku sellest, et massaaž toimib. Parimate tulemuste jaoks soovitatakse ühekordsete seansside asemel planeerida pikemaajalisem ravikuur. Ühe korra kestus jääb enamasti tunni aja kanti.
Seoses ohutut ning tõhusat lähenemist pakkuva holistilise teraapia võidukäiguga ja traditsioonilise arstiteaduse üha suureneva toetusega on refleksoloogia muutumas üha populaarsemaks lõdvestus- ja raviteraapiaks.
