Plastvoodrit reklaamitakse kui hooldusvaba lahendust maja välisseinade katmiseks. Erinevalt teistest välisvoodrimaterjalidest pole plastvooder mitte pealt värvitud, vaid läbinisti üht värvi, nii et kui see ka kulub ja kriimustada saab, ei paista kahjustused välja. Mida teha aga siis, kui plastikust välisvoodri algne toon pole enam meelepärane? Kas seda üldse saab värvida? Lühike vastus oleks „jah“, aga siia juurde käib veel mitu olulist „aga…“.
Välisvoodri „mängimine“
Plastikust välisvoodri omadus vastavalt päeva jooksul muutuvale temperatuurile paisuda ning kokku tõmbuda on kõige olulisem aspekt, mida välisseina värvimisel silmas tuleb pidada. Plastivoodri paigaldamisel võetakse võimalik „mänguruum“ juba arvesse. Värvimistöid planeerides peab siinkohal aga arvestama teatud iseärasustega.
Esiteks tuleb valida õige värv. Vastasel juhul hakkab see peagi pärast ärakuivamist aluspinnalt maha kooruma. Soovitatav on muretseda kvaliteetne vesialuseline akrüülvaiguga uretaanvärv. See on piisavalt kohanemisvõimeline, et välisseina dünaamikaga toime tulla. Tegu pole küll odava lõbuga, ent see on ainuke kindel viis hea tulemus saada.
Teise olulise asjana on vaja läbi mõelda millal värvimistööd ette võtta. Suvi on küll hea aeg välisseinade värvimiseks, aga kui ilm on liiga kuum, on ka plastikust välisvooder vastavalt paisunud ning kui seinapind hiljem maha jahtub tulevad kõik värvimata jäänud ääred ja servaalused kenasti nähtavale. Seepärast on soovitatav valida värvimiseks pigem jahe ning pilvine päev.
Viimase asjana tuleb arvestada, et plastvoodri pealt kulub värv märksa kiiremini maha kui näiteks puitvoodrilt – lauad nimelt hõõrduvad pidevalt üksteise vastu. Niisiis tuleb lisa-värvipang alati käepärast hoida, kuna värvikihti vajab aeg-ajalt kohendamist.
Vanus
Värvimisel tuleb arvesse võtta ka välisvoodri iga. Kui kaua see juba maja on katnud? Väga vana plastvoodri puhul ei pruugi ülevärvimine enam sugugi võimalik olla. Varasematel aastatel ei olnud plastikust välisvooder nii kvaliteetne kui praegusel ajal. Kui see laguneb ning maja välisseinu katab plastiku oksüdeerumise tulemusena kerge pulberjas kiht, mis hõõrumise peale maha tuleb, ei jää värv voodrilaudade peale pikemaks pidama. Sama kehtib kahjustada saanud voodrilaudade puhul – kui plastik on mõranenud, kokkuvajunud või muul moel nähtavalt korrast ära, ei anna selle värvimine head tulemust.
Värv
Ehkki plastvooder on mõeldud vastavalt temperatuurile paisuma ning kokku tõmbuma, on igal asjal omad piirid. Tegu on ikkagi plastikuga ja liigse kuumenemise korral hakkab see sulama. Tootmise käigus võetakse taolisi tegureid arvesse, aga välisseina tumedamaks värvimine muudab plastvoodri võimet kuumusega toime tulla. Tumedad pinnad neelavad rohkem soojust ja seepärast soovitatakse plastikust voodrilaudade värvimisel valida heledam toon kui originaal. Vastasel juhul võib ootamatu kuumalaine plastiku inetult längu vajutada või lausa sulatama hakata.
Hooldamine
Plastikust välisvoodri värvimisega muutub kehtetuks põhimõtte, et plastvooder ei vaja hooldamist. Värvitud pindadele tuleb siiski aeg-ajal pilk peale heita, et need korras hoida. Värvitud pind olgu alati puhas ning samuti ei maksa parandustööde puhul värviga koonerdada. Kui plastvooder on mõranenud või täkitud, pääseb niiskus värvi ja seina vahele ning selle tulemusena hakkab värv mullitama ja maha kooruma. Korralikult teostatud värvimistöid pole vaja enne korrata kui alles kümne aasta pärast.
